Tere kõigile,

Olukord on veidi kriitiline.

Sooviksin alustada rahakogumiskampaaniat, et remontida oma ema maja.

Me elame koos ja väljapääsu ei paista olevat.

Mu ema on üle 60 ja ei tööta enam. Mul on küll püsiv töökoht, kuid pank ei luba mul laenu võtta, kuna maja on ema nimel.

Mul pole ka oma kodu ja oleme sellesse olukorda kuidagi kinni jäänud.

Mis muudab kogu loo kriitiliseks, on asjaolu, et maja on väga vana ja müüdi meile paljude nähtamatute või rääkimata puudustega.

Me tunneme, et meid on petetud.

Maja tundub olevat oma viimaseid hingetõmbeid tegemas, arvestades selle seisukorda ja tekkivaid probleeme.

Peaaegu 10 aastat tagasi investeerisime fassaadi remonti, sest seal oli palju pragusid ja soojustus oli väga halb, mistõttu tuli külm sisse.

See maksis meile palju raha, peaaegu 10 000, kuid see ei muutnud palju pragude ja sisse tungiva külma probleemi.

On väga halb õnn, et iga kord, kui me palkame inimesi asju parandama, ei lõpe see hästi.

Pööning on lõpetamata, sest nad ei tulnud kunagi tagasi seda valmis tegema.

Ma ei mäleta, millal meil viimati oli soe vesi ja üldine küte.

Hiljuti palkasime kellegi, et parandada vannitoa katel, mille eest maksime ka helde summa, kuid leek kustub ikka ja me peame iga kord uuesti maksma.

Ebapädevate töötajatega tegelemine hävitab meid aja jooksul.

Põrandad on peaaegu paberist ja ma tunnen, kuidas maja liigub või väriseb, kui autod mööduvad.

Ausalt öeldes ei üllataks mind, kui maja kokku variseks.

Olen alati oma rahaga mõistlikult ümber käinud, kuid ükski summa ei suuda kogu maja korda teha.

Vannitoa parandamine ei muudaks palju, sest 1) maja tuleb seaduse järgi tagasi nihutada, kuna see asub „punase joone” peal; 2) kogu maa-alune torustik on sassis.

Olen üsna kindel, et peame kogu maja ümber ehitama, mis nõuab märkimisväärset eelarvet.

Maja müümine ei aitaks palju, sest see ei ole piisavalt väärt, et osta teine.

Mul on kahju mu emast, et tal ei ole kunagi mugavat kohta, kus ta saaks nautida oma elu lõpuaastaid.

Kui ta maja ostis, polnud tal õigeid inimesi enda ümber ja ta polnud nendeks probleemideks valmis.

Pidage meeles, et tal pole oma tuba ja ta on kogu selle aja maganud elutoas.

Minu tuba on põhimõtteliselt koridor, kust kõik läbi käivad, et ühest kohast teise minna... suurepärane minu privaatsuse jaoks.

Minu arvates on see lootusetu olukord, sest see mõjutab ka mind. Olen üle 30 ja mul ei teki kunagi võimalust investeerida omaenda kodu soetamisse, kuna pean arvestama ka oma ema mugavusega.

Tänapäeval on kindlasti raske, peaaegu võimatu, teha asju rahaliselt iseseisvalt.

Ma pole kunagi rahvahulga rahastamist kasutanud, aga meil on hädasti vaja leida viis sellest olukorrast välja tulla.

Tänan teid kõiki lugemast!