Tere kõigile, ma olen Danny, olen 37-aastane ja töötan praegu kondiitrina. Mind on alati köitnud ilu, kunst ja kõik, mis pole kunagi enesestmõistetav. Võin teile aga öelda, et minu karjäär sai alguse unistuse järgimisest… 

Olin veel laps ja unistasin lavast, armastasin tantsida, laulda ja kõike etenduseks muuta. Alustasin õpinguid oma väikeses kodulinnas 10-aastaselt, 19-aastaselt kolisin Milanosse õpinguid süvendama ja 21-aastaselt alustasin tööd meelelahutusmaailmas. Olen reisinud Itaalias ja välismaal, olen astunud mitmetele lavadele, olgu need siis suuremad või väiksemad, ning olnud õnnelik ja tänulik selle üle, mida olin suutnud saavutada. 

Aastate möödudes hakkasin mõistma, et ma ei suuda sellist elu kaua elada – ebakindlat elu, mis pakub küll rahuldust, kuid ka raskusi, pidevaid kompromisse ja loobumisi. Kuigi ma olin sellest alati unistanud, mõistsin, et ehk tahan ma enda jaoks, oma tuleviku jaoks midagi enamat. Olen inimene, kes mõtleb ja kaalub palju, isegi liiga palju, enne tegutsemist…

29-aastaselt naasin Milanosse kavatsusega alustada täiesti uut teekonda, kondiitritööga. Olen alates lapsepõlvest selle poole kalduv olnud ja süvenesin professionaalselt sellesse maailma, mõistes kohe, et see võiks olla minu tulevik. Olen töötanud hotellides, restoranides, kondiitritöökodades ja tänaseks usun, et mul on korralik professionaalne ja isiklik pagas... 

Täna on mu unistuseks muuta reaalsuseks see idee, mis on juba liiga palju aastaid olnud ainult mu peas: alustada oma äri, avada oma esimene kondiitriäri, millele järgneksid teised, ja end tõeliselt teostada.

Ma sattusin siia juhuslikult ja püüan sellesse uskuda, uskuda, et keegi, kes mu lugu loeb, tahab mulle käe ulatada ja mind aidata selles uues seikluses alustada!

SUUR TÄNU kõigile

Tere kõigile, ma olen Danny, olen 37-aastane ja töötan praegu kondiitrina. Mind on alati köitnud ilu, kunst ja kõik, mida ei võeta kunagi iseenesestmõistetavalt. Võin teile aga öelda, et minu karjäär algas unistuse järgimisest... 

Olin veel laps ja unistasin lavast, armastasin tantsida, laulda ja kõigest etenduse teha. Alustasin õpinguid oma väikeses kodulinnas 10-aastaselt, 19-aastaselt kolisin Milaanosse õpinguid jätkama, 21-aastaselt alustasin tööd meelelahutusmaailmas. Reisisin Itaalias ja välismaal, astusin üles erinevatel lavadel, olgu need siis suuremad või väiksemad, õnnelik ja tänulik selle eest, mida olin suutnud üles ehitada. 

Aastate möödudes hakkasin mõistma, et ma ei oleks suutnud seda elu kaua elada – ebakindlat elu, mis oli küll rahuldust pakkuv, kuid ka raskusi täis, pidevaid kompromisse ja ohvreid nõudev. Kuigi ma olin sellest alati unistanud, mõistsin, et ehk tahan ma enda jaoks, oma tulevase elu jaoks midagi enamat. Ma olen inimene, kes mõtleb ja kaalub palju, isegi liiga palju, enne tegutsemist... 

29-aastaselt naasin Milanosse kavatsusega astuda täiesti uuele teele, kondiitritööle. Olen sellele alale alates lapsepõlvest kalduv olnud, olen seda maailma põhjalikult ja professionaalselt uurinud, mõistes kohe, et see võiks olla minu tulevik. Olen töötanud hotellides, restoranides, laborites ja täna arvan, et mul on hea professionaalne ja isiklik taust... 

Täna on mu unistus muuta see idee, mis on liiga palju aastaid ainult mu peas olnud, reaalsuseks, alustada oma äri, avada oma esimene kondiitriäri, millele ma soovin, et teised järgneksid, ja tõeliselt oma jälje jätta.

Leidsin end siit juhuslikult ja püüan sellesse uskuda, uskuda, et keegi, kes mu lugu loeb, tahab mulle käe ulatada ja aidata mul seda uut seiklust alustada!

SUUR TÄNU kõigile