Mis meiega toimub?

(Allpool olevas videos on ingliskeelsed subtiitrid – kui te juhuslikult tšehhi keelt ei mõista, lülitage need sisse!)

Elame Kreeka looduses Peloponese põhjaosas. Kõrgetes mägedes, pool tundi merest eemal. Majakeses, mis ei ole ühendatud ühegi energiavõrguga.

Koos oma kolme pisikesega (7, 5 ja 1 aasta). Koos kõige imelisemate naabritega kogu ümbruskonnas. Ja sõpradega ümberringi.

Imeline. Elav. Kihisev.

Ja väga väsitav…

Miks palume rahalist abi?

Meil on esimene talv selja taga. Temperatuur oli sarnane Tšehhi Vysočini piirkonnaga, vahel on külm ja sajab lund. Asume 750 meetri kõrgusel merepinnast, ümbritsetuna kahe tuhande meetri kõrguste mägedest. Meil on kinnistul väike maja – endine ladu, kus keegi pole kunagi elanud. Seal on ainult üks suur tuba, kus me praegu elame. See on krohvimata kivimaja, betoonpõrandaga, ühekordse klaasiga ja pragudega akendega, plekkustest uksed, kuskil pole mingit soojustust. Voolab ainult külm vesi. Talvel on toatemperatuur umbes 10 kraadi. Kui kütta, on see vaid veidi kõrgem. Spartalikud tingimused!(antiiklinna Sparta on siit kiviviske kaugusel, toim. märkus). Ostsime päikesepaneelid ja ahju, tegime igasuguseid kohandusi. 

See oli karm talv… Paradoxiliselt ei kurtnud lapsed üldse, nad olid imelised. Ilmselt seetõttu, et me seadsime teadlikult esikohaleperekonna heaolu. Kuivanemad on rahul, on ka lapsed rahul… Teha asju aeglaselt, mitte kiirustada, mitte olla oma unistuse ori. Suhete tugevdamine jakoos olemine, mitte ümbritseva keskkonna täiuslikkus. 

Tänu kõigile senistele ehitustöödele oleme jõudnud oma selle aasta rahalise piirini. Sel aastal ei ole meil enam raha maja parandamiseks. Seetõttu palume teie toetust.

Meil on suur toive – veeta tulevane talv majas ilma mantlit kandmata! Kuitoetate meid, on see meile tõesti väga SOE kingitus.

Seda teeme, kui kogume raha

Meil on siin sõpru, kellest mõned on osavad puusepad, tislerid ja ehitajad. Nad pakkusid, et aitavad meid tasuta kõigega, mida vaja läheb. Ja et see saaks valmis enne talve (st oktoobris/novembris). Kui ostame materjali, saame kohe tööle asuda. 

Konkreetselt on meil plaanis:

1)Kogu maja soojustamine.Või siis puitkonstruktsioon välisseinte ümber, millesse täidetakse õlgi ja savi. Sama ka ülevalt laele.

2)Uued aknad ja uksed.Uute avadetegemineseintesse ja kõigi uute paigaldamine, kokku kaheksa akent ja viis ust.

3)Terrassi sulgemine seinaga.Tekib kaks uut tuba – väike magamistuba ja vannituba.

4)Põrandad!Osaliselt puidust, osaliselt savist. Kõik soojustatud.

5)Soe vesi!Mõnikord mõistab inimene nende asjade väärtust alles siis, kui neid pole... 

Muidugi – tundub, et kogu selle eelarve ületab kaugelt summa, mida me taotleme. Aga mitte päris. Oleme kõike arutanud kohalike inimestega (kes on tegelikult pärit kõikjalt Euroopast) ja nemad oskavad asju teha väga odavalt. Näiteks kasutame mõningaid vanemaid aknaid jäätmejaamadest, sama kehtib ka uste kohta, ringlussevõetud materjale.

Kui summa kogutakse kokku, on tõenäoline, et kõik meie nimekirjas olevad punktid saavad teoks.

Miks me tegelikult lõunasse läksime?

Me oleme Tšehhis koos elanud viimased kümme aastat. Meie arvates on see paljudes mõttes kõige ilusam riik elamiseks. Kui vaadata asju veidi eemalt, siis me ei mõista inimesi, kes Tšehhis pidevalt millegi üle nurisevad (muidugi – alati on midagi, mille üle nuriseda, seda ei saa eitada!). Meie arvates on Tšehhi paradiis.

Aga – Marta on puhtavereline itaallanna ja tema veres voolab sinise varjundiga veri… meri! Ja seda on Tšehhis seni ikkagi vähe. Kui Marta peaks kunagi surema, ilma et ta oleks täitnud oma suurimat eluunistust (elada mere ääres), siis see ei lähe…

Mida arvab sellest Michal?„Meil on Tšehhis imeline elu – mugavus, rahu, kindlus. Ilus elukäik kuni pensionini. Aga elu pakkus äkki välja hoopis teistsuguse kaardi – ja sellel on asjad, mis on mind alati väga köitnud ja mis puudutavad olemise tõelist olemust.“

Nii me siis asusime tegutsema.

Me kasvame ebamugavuste kaudu. Lapsed jälgivad kõike, imevad endasse, jäljendavad – ei jää muud üle, kui olla võimalikult head. Me kukume näoli maha ja hõljume pilvedes. Raske töö vaheldub nirvaanaga. Peame sõrme ristima… seni on see tasakaalus.

On palju rääkida, kindlasti kirjutame sellest kõigest ja jagame rohkem, aga seda kunagi tulevikus, kui on veidi rohkem ruumi.

Tehniline kõrvalmärkus... need preemiad!

Täna on see trend. Sellel on isegi oma nimi:preemialine ühisrahastus. Annetatud summa eest saab annetaja mingi preemia, alates pisikestest kuni suurteni, vastavalt annetuse suurusele. See tundub meile sümpaatne. Toetada CD valmimist ja minna seejärel bändiliikmega kohvile... unistus!

Siiski – meil pole preemiaid. Selle asemel pakume... iseennast :-)

Tulge ja pidutsege!

Kes annetab, võib tulla! :-)

Noh… ausalt öeldes… (seda me ilmselt ei peaks ütlema...) võite tulla ka siis, kui te ei toeta :-)

Meil on hektar maad, millel on õuna- ja ploomipuuaed, pähklipuu salu, heinamaa, jõgi… palju kohti, kuhu telgi üles panna ja looduse süles puhata. Kui teid tõesti väga lihtsad tingimused ei häiri, tulge julgelt kohale. Või tulge appi. Siin on sageli vabatahtlikke kogu Euroopast, tegutseme Workaway programmi raames võõrustajatena,meie profiili leiate siit.

Kohe kõrval elab tore paar – Steven (Belgiast) ja Chenny (Hollandist). Nad on siin elanud juba kaksteist aastat ja rajanud siin oma paradiisikese täiesti nullist. Nad nimetasid selleLiveloula. Looduslikud ehitised, mitu permakultuuri aeda, kodulindude kasvatamine… nad on professionaalid, kes selles valdkonnas juba ka koolitusi annavad, korraldavad siin töötubasid ja seminare. Ilma nendeta me siin isegi ei oleks – alates teatud ajast lõpetasime tegelikult hea koha otsimise ja hakkasime otsima häid inimesi… Liveloula võtab vastu ka vabatahtlikke, kuigi peamiselt pikaks ajaks, mitmeks kuuks. Liveloulaveebileht onsiin. 

Lähim küla on Seliana, kus asub legendaarneökokeskus Re-Green, ka meie käisime seal kümme aastat tagasi vabatahtlikena. Imeline koht ja head inimesed ümberringi. Neil on seal ka väga head ruumid kursuste ja erinevate ürituste jaoks.

Ja siis on muidugi kogu Peloponnesos, kus on kulgenud Kreeka ajalugu… 

Me näeme selles kohas suurt potentsiaali ja tulevikus on meil palju plaane, kuidas seda orgu elavdada ja sinna rohkem peresid, lapsi ja muusikat tuua.

See asub meilt kahe ja poole tunni kaugusel Ateenast, kust siia sõidab nii rong kui ka buss.

Osalejad ja koosseis:

Täiskasvanud: Michal (CZ), Marta (ITA)

Lapsed: Mia (7-aastane), Elio (5-aastane), Saša (1-aastane)

Koerad, kassid, sisalikud, kiilid, salamandrid. Sipelgad leivakastis ja paar imeilusat šaakali jõekaldal. Väga sõnakuulmatu mutt, kes käib meie tomatitel!

Inimes umber meie. Ja inimesed kaugel – näiteks need, kes praegu seda juttu loevad. Seega on nad tegelikult ka lähedal. 

Täname teid kõiki toetuse eest!

Ja ootame teiega kohtumist!