Minu vanemad (60 ja 62) on alati olnud töökad inimesed ja suurepärased nelja lapse vanemad. Elu polnud neile kerge, kuid nad leidsid alati väljapääsu. Ühel päeval otsustas mu ema alustada oma väikest äri – ta ei teeninud küll palju, kuid piisavalt, et suuta perekonda sama hästi ülal pidada kui mu isa. Pärast peaaegu 20 aastat maiustuste jms kättetoimetamist Lääne-Slovakkias sai tal lõpuks võimalus osta parem kaubik, mis ei jäta teda kusagile teele seisma. Ta ostis selle oma pikaajaliselt tarnijalt (kes tegi talle parema hinna, kuna teab, kui tore inimene ta on) – kuid tal ei olnud piisavalt raha sularaha maksmiseks, nii et ta maksab selle eest osade kaupa iga kuu. Mu isa haigestus ja pidi varem pensionile jääma, nii et nad kaotasid suurema osa oma sissetulekust. Ema püüdis töötada rohkem ja iga päev kauem, aidates ka mu õdesid nende väikeste lastega. Aga ühel päeval oli ta väga väsinud ja jäi rooli taga magama, sattus õnnetusse – sai sinikaid ja murdis nina –, õnneks oli ta pärast seda õnnetust enam-vähem korras. Aga auto sai täielikult puruks. Kuna ta teenis elatist autoga sõites, pidi ta ostma uue auto, milleks tal raha ei olnud, ning jätkama ka purunenud auto eest maksmist, mida oli võimatu parandada. Praegu ei suuda ma neid aidata nii palju, kui nad vajavad, ja mu süda on murtud. Meie perekonnas pole kellelgi raha, et aidata neil võlgu maksta, aga ehk kui inimesed ühinevad, saame aidata neil uuesti elama hakata. Pärast seda õnnetust kaotasid nad mõlemad oma naeratuse ja elutahe... Nad on lihtsalt kaks inimest, kes hingavad ja näevad välja, nagu oleksid nad loobunud õnnest ja elust... Ma ei palu teilt abi, on inimesi, kes vajavad seda rohkem kui mu vanemad. Aga võib-olla mõned teist suudavad tunda mu meeleheidet, kuna olete ehk kunagi olnud sarnases olukorras.

Suur tänu iga senti eest – see aitab kindlasti