Tere, minu nimi on Rodica. Olen 8-aastase poisi ema, kes vajab käitumisteraapiat. Meie lugu on nii kurb kui ka õnnelik. Kui poiss oli ühe aasta ja kolme kuu vanune, läksin tema isast lahku, sest ta muutus üha vägivaldsemaks. Ta ei maksnud enam majas midagi ja koos lapsega olin ma lõpuks kogu maja ülalpidamise peale jäänud. Otsustasin temast lahkuda ja kaitsta poissi väärkohtlemise eest. Alates 2019. aastast olen kohtusse kaevanud tema isa, et saada hooldusõigust ja elatist. Kohus otsustas, et meil on ühine hooldusõigus, kusjuures isal on õigus võtta poiss alates 6. eluaastast kahel nädalavahetusel kuus. Kuna ta hakkas teda võtma, hakkas minu lapsel olema kõrvalekalduv käitumine, muutuda vägivaldseks nii füüsiliselt kui ka verbaalselt. Kui ma pakkusin lapsele teraapiat, ei andnud isa oma nõusolekut ja ma läksin taas kohtusse, et saada nõusolek. Isa jätkab tema pööramist minu vastu ja tema kõrvalejuhtimist normaalsest elust. Minu laps kannatab palju ja ilma teraapia ja toetuseta ei saa ma selle vastu võidelda. Ma ei saa temalt isegi praegu ei rahalist ega emotsionaalset toetust. Laps on segaduses ja vajab hädasti teraapiat. Ta puutub kokku halbade sõnade, alkoholi ja muude ainetega, mida tema isa kasutab. Töötan 10 tundi päevas, et saaksin maksta advokaadi ja teraapia eest, kuid mul ei ole enam jõudu seda kõike jätkata. Need on põhjused, miks ma pöördun inimeste lahkuse poole, et nad mind aitaksid. Ta oli nii õnnelik, enne kui isa tema ellu tuli... Jumal õnnistagu teid kõiki!