Minu nimi on Evelina ja... noh, see ei ole minu jaoks lihtne, mul on füüsiliselt valus seda paluda, aga ma vajan abi.

Ma olen suurema osa aastast olnud töötu ja olen olnud osalise tööajaga "haiguspuhkusel", kuna mu arstid leiavad, et ma ei ole võimeline täiskohaga töötama. Plaan oli, et kandideerin sügisel täiskohaga tööle, kuid hiljuti pikendas arst minu haiguspuhkust veebruarini. Ma olen kurb, sest see tähendab, et ma saan ainult osalise tööajaga töötushüvitist ja ma ei saa kandideerida töökohtadele, mida ma vajan. Seega on minu sissetulek peaaegu poole võrra vähenenud, kuna mind koondati aasta alguses.

Kahe kroonilise haiguse ja erinevate vaimse tervise probleemide tõttu võtan seitse erinevat ravimit ning kuna uued eeskirjad ja Rootsi kõrge kulukaitse tõstsid märkimisväärselt palju, ei ole ma saanud mõnda oma retseptiravimit kätte.

Seoses suurenenud elukalliduse, äärmiselt kallite ravimite ja kuhjuvate arvetega olen ma oma mõistuse piiril. Minu pere püüab aidata väikeste asjadega, näiteks toidukaupadega, mis on muidugi abiks, kuid kulusid on nii palju, et ma ei suuda nendega sammu pidada, ja ma ei ole kindel, kui kaua ma veel niimoodi jätkata suudan.

Ma saan aru, et ma ei ole kaugeltki ainus, kes on hädas, ma tean, et kulud, noh, kõigele, on kogu maailmas hüppeliselt tõusnud.

Igasugune abi, mida te saate pakkuda, on teretulnud, isegi kui see on vaid lihtne osa või paar eurot. Kui ma olen jälle jalule saanud, loodan, et saan seda edasi anda ja ka inimestele, kes on sarnases olukorras nagu mina praegu.

Tänan teid ❤️