Minu nimi on Rudolf Kutas ja olen pensionär. Kolisin 16 aastat tagasi Budapestist Átányi külla. Juba paari nädala jooksul siin olles hakkasin mõistma, millises olukorras roma vähemus elab. Hakkasin lastega tegelema, kujundasin suveköögi ümber ühisruumiks. Pärast kooli tulid lapsed rõõmuga minu juurde. Aitasime üksteist ja tegime koos ära selle päeva kodutööd ning seejärel mängisime. Lauamängud, pärlitöö, käsitöö, õuemängud jne. Kahjuks sekkus poliitika, sest linnapea ähvardas laste vanemaid, et kui nende lapsed minu juurde käivad, ei saa nad ühiskondlikku tööd. Nii jäid lapsed kahjuks ühisest tegevusest pidevalt eemale. Siis ei julgenud nad enam tulla. Minu partneriga leidsime siiski võimalusi, mil saime nendega tegeleda. Selline võimalus oli näiteks lihavõtted, kui korraldasime neile munajahti, või lastepäeva võistlus, mille korraldamist kultuurimaja aias olime eelnevalt kultuurimaja direktoriga kokku leppinud, kuid mida linnapea ei lubanud. nii et minu kirjaliku taotluse alusel, mille ta oma allkirjaga heaks kiitis, olime sunnitud seda korraldama valla kultiveeritud prügila territooriumil. Võiksin veel pikalt kirjutada, kuidas ma olen püüdnud siin elavat vähemust aidata, kuid praegu on nende elatise teenimine suurim mure. Annetustest suudan mõnikord hankida neile riideid, kuid sellega ei suuda ma nende elukvaliteeti tegelikult parandada. Teie saadetud summast sooviksin eelkõige toetada lapsi, viies nad kohtadesse, kus nad puutuvad kokku teistsuguste keskkonnamõjudega, mis arendab nende eneseteadvust. Loomulikult tuleks teatud summa eraldada ka toiduks, sest nende vanematel puudub regulaarne sissetulek, mistõttu juhtub, et nad ei söö mitu päeva järjest. Lisaks sellele loovad ühendust tugevdavad tegevused, mis loovad ühtse kogukonna, kes soovivad täiskasvanuna elada teistsuguses elukvaliteedis.

Probleem on suur ja tänan teid selle eest, et palun teie abi.

Rudolf Kutas

Átány Árpád vezér utca 6.

+36 30 140 1920