Üks indoneesia orbpoiss ootab koju oma isa Ungarist

Abi ja investeerimispartnerite otsimine uue elu alustamiseks Indoneesias

Kallis toetaja!

Minu nimi on dr Suri Zoltán, olen 65-aastane. Mul on juristi haridus, kuid ma ei ole oma elu veetnud juristi karjääril. Olen alati püüdnud hakkama saada ettevõtjana, otsides uusi võimalusi maailma eri paigus. Olen töötanud Austraalias, Uus-Meremaal, Hiinas ja muudes riikides, kuid lõpuks leidsin Indoneesiast selle koha, mida tõeliselt oma koduks pidasin.

Elasin seal üle kahekümne aasta. Asutasin ettevõtteid, lõin perekonna ja tundsin, et olen lõpuks leidnud kõik, mida olin pikki aastaid otsinud: oma kutsumuse, armastuse ja kogukonna, kuhu kuuluda.

Kuid elu nullis kaks korda kõik, mida ma seni olin üles ehitanud. 2008. aasta majanduskriisi ajal läks pankrotti minu mööblivabrik Jeparas, millesse olin investeerinud suure osa oma senistest säästudest. Ettevõtte kaotus viis lõpuks ka minu enda korteri müümiseni Ungaris. Aastate hiljem, Covid-epideemia tõttu, varises kokku meie Bali saarel tegutsev turismiettevõte, mis tegeles villade üürimise ja müügiga.

Vahepeal pidin Ungarisse tagasi pöörduma, et hoolitseda oma eakate vanemate eest. See oli minu jaoks loomulik kohustus, mille võtsin armastusega enda kanda. Aastate jooksul kaotasin aga mõlemad vanemad ja kui see periood lõppes, pidi ma praktiliselt oma elu nullist alustama, kuna epideemia tagajärgede leevendamiseks ja vanemate hooldamiseks tuli lõpuks ohverdada ka vanematelt pärandatud kinnisvara, mistõttu kadus ka perekonna viimane märkimisväärne varaline reserv.

Seejärel töötasin aednikuna, müürseppana, kinnisvaramaaklerina ja kullerina nii Ungaris, Maltal kui ka Saksamaal, haarates kinni igast võimalusest, et end ära elatada. Minu viimasest töökohast aga vallandati mind ootamatult, maksmata jäänud palkadega, nii et praegu elan töötushüvitisest.

Suurim kaotus tabas mind aga 2026. aasta märtsis. Minu abikaasa, kes oli vaid 35-aastane, suri viirusliku kopsupõletiku tagajärjel. Meie ainus poeg, kes on praegu 13-aastane, jäi Indoneesiasse. Sellest ajast peale elab ta ilma emata ja mina püüan 12 000 kilomeetri kaugusel temast leida viisi, kuidas tema juurde tagasi pääseda.

Praegu on olukord selline, et mul pole oma kodu, pole toimivat ettevõtet, pole sellist rahalist tausta, mis võimaldaks mul Indoneesiasse tagasi pöörduda. Siiski usun, et minu olukord pole lootusetu. Ma ei palu abi selleks, et mind ülal peetaks, vaid selleks, et saada võimalus uuesti alustada.

Minu peamine eesmärk on naasta oma poja juurde ja hoolitseda taas ise tema eest. Selle kuludeks – reis, ümberasumine, esimeste kuude kulutused ja vajalikud formaalsused – hindan umbes 1,5 miljonit forintit.

Sellega paralleelselt sooviksin taasalustada turismitegevust, millega olen varem pikka aega edukalt tegelenud. Kohalikud teadmised, kontaktid ja erialane kogemus on mul ka täna olemas. 2–3 kõrgetasemelise villast koosneva portfelli aastase rendiõiguse omandamine Balil või ümbritsevatel saartel, võimalike seadmete täiendamine ning turunduse ja müügi käivitamine nõuaks minu hinnangul 15–20 miljonit forintit kapitali.

Turismiturg on selles piirkonnas taas tugeval kasvukursil, mistõttu minu arvates võib see investeering sobiva struktuuri korral tasuda end ära isegi ühe aasta jooksul. Seetõttu ei otsi ma mitte ainult annetajate abi, vaid ootan ka meeleldi selliste investorite ja äripartnerite ülesastumist, kes näevad potentsiaali ühiselt üles ehitatavas Indoneesia ettevõttes. Koostöö võimalikke vorme ja üksikasju saaks loomulikult arutada isikliku kohtumise käigus.

Lisaks sooviksin taaskäivitada oma mööblitootmisega seotud tegevuse, milleks on mul endiselt olemas varasemad kogemused ja kontaktid. Selleks oleks eeldatavasti vaja 2–5 miljonit forintit käibekapitali.

Pikemas perspektiivis juhib mind veelgi olulisem eesmärk. Minu poeg käib koolis, kus õpib palju andekaid ja töökad lapsi tagasihoidlikes majanduslikes oludes. Kui mul õnnestub oma olukord korda saada ja oma elu uuesti stabiilsele alusele seada, tahaksin luua sihtasutuse või stipendiumiprogrammi, mis toetab nende laste edasist õppimist. See on aga tulevikuplaan. Praegu keskendun kogu oma jõuga selle peale, et taastada oma pere turvalisus ja meie elatusvahendid.

Usun, et abi on kõige tõhusam siis, kui see ei leevenda mitte ainult rasket olukorda, vaid loob võimaluse iseseisvaks jalule tõusmiseks. Minu puhul aitaks toetus üheaegselt kaasa isa ja poja taasühinemisele, toimiva ettevõtte taastamisele ning edukale ja õnnelikule tulevikule, mille vilju saavad hiljem nautida ka teised.

Kui tunned, et saad seda uut algust toetada, olgu siis eraisikuna, ettevõtjana või investorina, siis tänan sind südamest usalduse eest. Samuti on mulle suureks abiks, kui jagad minu lugu inimestega, kes võivad olla avatud sellise algatuse toetamisele.

Tänan, et leidsid aega minu loole.

dr Suri Zoltán

6725 Szeged, Lendvai u. 11/b.

Whatsapp: +62 81 3939 1313 0

T: +36 70 245 55 51

E-post: [email protected]

Veebisait: https://surindo-furniture.com/ 

Villa: https://tinyurl.com/yc8nxmdn 

Palun jagage ja avaldage allolevat linki kõigil kättesaadavatel sotsiaalmeedia platvormidel!