Vihmametsade raadamise peatamine
Vihmametsade raadamise peatamine
Originaal Saksa tekst tõlgitud Eesti
Originaal Saksa tekst tõlgitud Eesti
Kirjeldus
Amazonas ja selle lisajõed kannatavad vähemalt 120 aasta suurima põua all. Kliimamuutus, El Niño ja metsade raadamine põhjustavad katastroofilisi olukordi, mis mõjutavad inimesi, loomi ja taimi.
Amazonase vesikonnast puudub see, mida seal seni oli külluses: vesi. Maailma veerikkama piirkonna elanikud kogevad praegu kõige rängemat põuda alates andmete kogumise algusest üle 120 aasta tagasi. Selle mõju inimestele, piirkonna majandusele ning Lõuna-Ameerika taimestikule ja loomastikule on tõsine. Eksperdid on mures. Olukorra leevendumist ei paista.
Mõnede olulisemate jõgede veetase on viimasel ajal langenud enneolematule tasemele. Tagajärjed: varustamisraskused ja surnud loomad. „Selles piirkonnas on sadu tuhandeid inimesi, kes praegu selle põua all kannatavad.“ Brasiilia Amazonase piirkond hõlmab üheksat osariiki ja on pindalalt võrdne Lääne-Euroopaga. See on koduks hämmastavale hulgale taimedele ja loomadele. Hinnangute kohaselt voolab viiendik maailma mageveest läbi maailma suurima ja keerukaima jõgede võrgustiku.
Eelkõige kannatab jõgede kallastel elav elanikkond. Paljud neist saavad tavaliselt liikuda ainult paadiga jõgedel. Madala veetaseme tõttu on paljud paadid madalikule jooksnud, kogukondade varustamine vee, toidu ja ravimitega muutub üha raskemaks. Amazonase osariigi valitsus kuulutas kõigis 62 piirkonnas välja eriolukorra. See mõjutab ligi 600 000 inimest. „Mu mees läks kalale ja tuli tühjade kätega tagasi, sest kalu polnud.“ Maailma suurim vihmamets – kodu kümnele protsendile planeedi liikidest – on niigi juba aastakümneid olnud ohustatud: põudade, jõgede reostuse, tulekahjude ja raadamise tõttu. Küll on metsade raadamine vähenenud alates president Luiz Inácio Lula da Silva ametisse astumisest aasta alguses. Kuid Brasiilia on veel kaugel oma deklareeritud eesmärgist „null-raadamise“ saavutamiseks.
Kliimamuutuse, El Niño ja suureneva metsade raadamise koosmõju viib negatiivse spiraalini, kus põuad ja tulekahjud muutuvad üha hullemaks, ütleb WWF-i esindaja Edegar de Oliveira. Greenpeace’i ekspert Batista lisab: „Me teame, et need, kes kannatavad kliimakriisi all kõige rohkem, on just need, kes on globaalset soojenemist kõige vähem põhjustanud.”
Oma annetusega aitad kaasa sellele, et Greenpeace saaks astuda vajalikke samme inimeste ja loomade elukeskkonna parandamiseks.