Tere, minu nimi on Mike ja ma olen 23-aastane.

Abi palumine on üks raskemaid asju, mida ma kunagi teinud olen, kuid olen jõudnud punkti, kus oma raskustest rääkimine on ainus viis edasi liikuda. Vaid 20-aastaselt tegin valikuid, mis viisid mind pimedasse aega, sealhulgas sõltuvusse narkootikumide nuusutamisest. Ma jõudsin oma elus madalseisu, kui mõtlesin: „Mis võiks veel halvemaks minna?“ – ja siis läkski. Nüüd kannan ma rasket koormat, milleks on üle 20 000 euro (98 000 lei) võlga. Kuigi olen oma minevikust õppinud, takistab mind endiselt rahaline koorem.

Minu lugu: Kõik algas soovist elu nautida ja uusi kogemusi avastada. Kuid ma kaotasin kontrolli ja võtsin laenu, et seda elustiili säilitada ja aidata teisi enda ümber. Kui raha otsa sai, kadusid ka paljud neist „sõpradest“. Nüüd on mu kõrval ainult mu poiss, mu pere ja mu kaks armsat kassi, kes toovad mulle lohutust ja rõõmu selles raske ajas.

Praegu töötan IT-valdkonnas, mis pakub stabiilsust, kuid ma pingutan iga kuu, et katta oma 2200-lei suurused pangalaenu osamaksed ja 1000-lei suurune üür, mis jätab mulle vaevalt piisavalt raha põhielamiskulude katteks.

Kõige selle keskel pidin loobuma kahest ülikooliõppekavast. Esimene kord oli pandemia ajal, kui haarasin kinni võimalusest IT-valdkonnas, ja teine kord oli tingitud väsimusest, mis tulenes minu rasketest oludest. Minu unistus on naasta ülikooli ja ehitada oma elu uuesti üles, kui olen vabanenud sellest võlast.

Kuidas saate aidata: kui vaid 20 000 inimest annetaks igaüks 1 euro, saaksin ma selle võla tasuda ja keskenduda oma tulevikule. Iga annetus, olgu see kui väike tahes, tähendaks mulle väga palju. Teie toetusega saan ma lõpuks need raskused selja taha jätta ja töötada uue alguse nimel.

Kõigile annetajatele olen igavesti tänulik. Teie headus ja toetus võivad mu elus tõeliselt midagi muuta.

Tänan, et võtsite aega minu lugu lugeda. Kui teil on võimalik aidata, siis teadke, et iga annetus toob mind uuele algusele lähemale.