Viimane üleskutse neile, kellel on ilus hing!

Minu nimi on Matyas ja ma olen 51-aastane. Ma sündisin ja kasvasin üles tagasihoidlikus perekonnas, kus polnud rikkust ega varandust. Nii palju kui suutsin, aitasin kõiki, kes seda vajasid. Nüüd olen ma ise raskustesse sattunud ja palun abi neilt, kes mõistavad minu olukorda.

Olen alati elanud eksistentsi piiril. Vanemad aitasid mind pidevalt, kui olin raskustes, kuid nüüd, kui kaotasin isa, kaotasin ka lootuse tulevikule. Mida ma lootsin? Et meil kõigil läheks paremini, et me ei peaks enam homse pärast muretsema.

Palun teilt abi töökoha vahetamiseks. Kahjuks pean vahetama ka elukohta, riiki. Mainin, et elame üürikorteris koos abikaasa Alinaga (40) ja meie poja Codrutiga (15). Kahjuks ei ole meil võimalust elada kuu aega ei siin ega kaugemas riigis, kus ma tööd leidsin. Seetõttu palun teilt abi ja loodan teie mõistvale suhtumisele. Ma ei oleks kunagi elus sellist abi palumise viisi kasutanud, kui see poleks meie jaoks olnud suur hädaolukord.

Ma mõistsin, et üksi ma ei suuda, olen lugematuid kordi proovinud midagi muuta, kuid see oli vaid võitlus tuuleveskitega...

Vajan abi, et saaksin edasi liikuda.

Loomulikult sooviksin kolida koos kogu perega, et keegi meist ei peaks kandma lahkumise rasket koormat, kuid me ei saaks lahkuda ilma minimaalse rahalise kindlustundeta, mis nõuab rohkem raha. Kuid kunagi ei tea, võib-olla õnnestub mul kogu perega lahkuda.

Rahvusvaheliselt tunnustatud massööridiplomiga olen leidnud tööd Hispaanias, piirkondades, kus on palju turiste. Olen isegi saanud pakkumisi spordiklubidelt ja hotellidelt.

See samm oleks inimkonna jaoks tähtsusetu, kuid minu ja mu pere jaoks eksistentsiaalne.

Meil pole midagi, me pole rikkad ega jõukad, meil pole midagi müüa ja minema minna, nagu paljud teevad. Meil pole midagi ja me pole midagi pärinud. Meie puhul kehtib ütlus, et mul on ainult see, mis kapis on.

Ma ei tea, mida teile veel öelda. Olen jõudnud oma jõu lõpuni. Seega palun teid, kui teil on veel jõudu ja võimalust aidata meid, kes oleme ühed sadade tuhandete inimeste seas, kes on meie olukorras või isegi palju halvemal, tehke nii, nagu süda ütleb.

Tänan juba ette kõiki, kes teevad mulle annetuse, et ma saaksin oma unistuse – töötada – teoks teha! Ma ei palu kelleltki valmis kala, mida ma lihtsalt sööksin, vaid palun abi, et osta õngeritv, et ma saaksin ise kala püüda.

Soovin teile ilusat elu, õnne ja rõõmu koos lähedastega ning et teil kunagi millestki puudust ei oleks. ❤️🙏❤️