„Kõik, mida soovid, on vaid unistuse kaugusel.“ See laulusõna ühest minu lemmiklaulust Coldplaylt on mulle alati südamesse läinud, kuid kasvasin üles nii, et ma ei julgenud liiga palju unistada, sest teadsin, et mul pole selleks vahendeid. Ma hoidusin leidmast endale kirge või spordialaga tegelemast, teades, et pean selle lõpuks ikkagi maha jätma.

See muutus viis aastat tagasi, kui avastasin matkamise. Mäed said minu varjupaigaks, aidates mul toime tulla väljakutsetega ja eemalduda mürgistest mõjudest.

Kaks aastat tagasi töötasin ma kõvasti, säästsin natukehaaval ja võtsin isegi väikese laenu, et saavutada suur eesmärk: ronida Kazbeki mäele (kõrgus 5054 m), mis on Gruusia kolmas kõrgeim mägi. Sellest ajast peale olen ma vallutanud enamiku Rumeenia mäetippudest ja kolin isegi mägedele lähedale, et treenida oleks lihtsam.

Nüüd on mu unistus kasvanud. Ma tahan seista 6165 meetri kõrgusel Imja Tse'l (Island Peak) Nepalis. See on raske 18-päevane ronimine, mis nõuab spetsiaalset kõrgmäestiku varustust ja ettevalmistust, sealhulgas füsioteraapiat mu selgrooprobleemide jaoks.

Olen suutnud koguda peaaegu poole vajalikust summast, kuid suveks kogu summa kokku saada tundub üksi võimatuna. Ma ei ole sponsoreeritud mägironija ega ole mul tuhandeid jälgijaid sotsiaalmeedias. Ma olen lihtsalt keegi, kes armastab loodust ja leiab mägedes rahu.

Teie toetus aitab muuta selle unistuse reaalsuseks. Teie abiga saan ma alustada seda 18-päevast retke ja jagada oma teekonda. Dokumenteerin kogemust oma Instagramis, tuues Himalaja ilu neile, kes mind toetanud on.

Teeme selle unistuse koos teoks! Tänan teid, et aitate mul jõuda uutele kõrgustele – nii otseses kui ka ülekantud mõttes.