Tere,

Soovin, et ma saaksin tuua häid uudiseid, kuid kahjuks on asjad jälle muutumas keeruliseks. Kompuutertomograafia tulemused näitavad endiselt kerget kopsupõletikku, samuti on olemas kühm. See ei tähenda tingimata, et tegemist on millegi ohtlikuga - arst ütles, et see võib olla tingitud sellest perioodist, kui mu emal oli see raske kopsupõletik. Siiski oleme väga hirmul.

Arst ütles, et seda jälgitakse, kuid see tähendab, et me saame rohkem teada alles järgmisel kompuutertomograafilisel uuringul, umbes novembris.

Mis puudutab tema vähiravi, siis minu ema jätkab letrosooliga. Arst mainis, et kui tema areng on hea, võidakse talle tulevikus verzenioosi asemel määrata tamoksifeeni. Tavaliselt antakse neid ravimeid koos, kuid arst ütles, et minu ema organism on selleks liiga nõrk.

Tema perifeerne neuropaatia halveneb pidevalt ja see on tõesti kohutav. Siiski õnnestus meil jõuda ortopeedi juurde ja pärast paljusid teste saime teada, et tema põlve- ja seljaprobleemid on tegelikult pärit tema jalast. Kui seda ei ravita, on see viinud 2. staadiumi gonartroosi ja muude tüsistusteni. Praegu ostsime spetsiaalsed jalatsid ja ortopeedilised tallad, kuigi kahjuks aitavad need valu puhul väga vähe.

Talle on planeeritud mõlema põlve asendusoperatsioon, kuid varaseim võimalik kuupäev on kahe aasta pärast. Seni proovitakse teisi ravimeetodeid, arst mainis süstimist, mis maksab umbes 300 eurot põlve kohta, ja operatsioon jääb viimaseks võimaluseks. Loodan, et nii kaugele ei jõua.

Lisaks sellele teeb letrosoolist ja kortikosteroidide võtmise perioodist tingitud lisakaal tema seisundit veelgi raskemaks ja kortikosteroidide mõju võib jääda kehasse aastateks.

Olen väga pettunud selles, kuidas asjad käivad, kuid ma ei taha kurta. Ma tänan teid südamest, et olete meie kõrval. Ilma teie toetuseta poleks me suutnud midagi teha. Iga annetus tähendab meile nii palju. Soovin teile kõigile head tervist!