Elu/universum/saatus/jumalikkus on olnud minu suhtes väga helde. Olen tänulik, tänan ja naudin iga hetke. 8. oktoobril tähistan veel üht rõõmu ja elu täis aastat.

Sel aastal ma kingitusi ei soovi!

Mida ma sooviksin, on see, et muudaksite õnnesoovid ja kingitused empaatiaks ja toetuseks.

Olen 29 aastat tegutsenud Rumeenia Transplantatsioonipatsientide Assotsiatsioonis (ATR). Peaaegu 30 aastat tagasi sain uue võimaluse elada: neerusiirdamise, olukorras, kus ... veel paar kuud dialüüsil oleks tähendanud „lõppu loole”! Ja kuna ma olen osa Rumeenia neerusiirdamise ajaloost, kuna tol ajal, 1995. aastal, oli kõik veel alles algusjärgus, kuna ma teadsin, mis oli olnud juba 1980. aastast alates, ja soovisin, et võimalikult paljud kannatajad saaksid sama võimaluse, liitusin algatusrühmaga, mis tegi võimalikuks ATR-i sünni.

Ja ATR on eksisteerinud 29 aastat liikmete vabatahtliku töö ja nende inimeste rahalise toetuse kaudu, kes mõistavad, kui oluline on leida tugipunkt, kui maa su jalge alt ära libiseb. Seetõttu ANNAKIN oma sünnipäeva ja kutsun teid ühinema nendega, kes teevad võimalikuks, et ATR eksisteeriks ja jätkaks oma missiooni.

Suur tänu teile, imelised inimesed!

(ATR ... jälitab mind: leidsin ta tänavalt ... Rm. Vâlceas!!!!)