Tere, mina olen Ivan Kovač. Ma sündisin 80ndatel, mis tähendab, et olen nüüd selles eas, kus vitamiinilisandite, probiootikumide ja ortopeediliste madratsite reklaamid pakuvad rohkem huvi kui jalgpall.

Just siis, kui arvasin, et olen leppinud tõsiasjaga, et mu viimase aja kõige pöörasem sõit oli Kauflandi, sündis mul idee. Mootorratas. Loomulikult.

Ei, ma ei plaani saada baiker-guruks. Ma ei kavatse lasta endale leegitätoveeringut ega kolbaga nahktagi selga panna. Midagi ekstreemset. Ma tahan lihtsalt mootorratast. Mitte midagi liiga kallist, kuni 4000 eurot, lihtsalt lõbu pärast. Hingele. Natukese "ma olen elus" tunde saamiseks...

Sest realistlikult on meil kõigil mingi väike soov, mis pole kunagi täitunud. Minu omal on kaks ratast, bensiinilõhn ja heli, mis pöörab mured pea peale.

Ma tean, et on olulisemaid asju. Pole hullu, kui sa aidata ei saa.

Aga kui see minu kriis (vabandust, teine puberteet) paneb sind naeratama või kaastunnet tundma ja sa tahad mind aidata selle väikese, aga minu jaoks suure asja saavutamisel, siis tänan sind südamest. Kui mitte, siis pole hullu. Ma lahendasin oma akne ise ära, lahendan ka selle.

Tänan lugemise eest. Ja kui jagad, saad mootorrattasõidu.