Tere, olen Gabriel, 26-aastane mees, kes on lapsepõlvest saati võidelnud depressiooni ja ärevusega. Olen pärit Poolast ja mul pole tööd (olen tööd otsinud juba üle aasta 🙄). Ilma tööta pole mul ka tervisekindlustust, seega pean oma ravimid ja ravi ise tasuma, oma tühjast taskust. Püüan saada puudega inimese staatust, et saada maakonnalt mingit toetust, aga see võtab kuid. 5 aastat tagasi diagnoositi mul autistlik spektrum ja mul oli nii tugev paanikahoog, et see hävitas kogu mu elu. Sulgesin end oma kodus ja aasta jooksul ei suutnud ma väljuda. Olin täiesti purustatud. Nende viie aasta jooksul olen püüdnud ise hakkama saada, mõnikord läheb paremini, aga mul on ikka veel palju raskusi. Ma ei saa töötada kodust kaugel, parim variant minu jaoks on kaugtöö, ma ei saa minna kaugemale kui umbes 800 meetrit kodust. (Ma üritasin saada haiglaravi ja teraapiat, aga nad keeldusid mind kolm korda vastu võtmast.) Tegelikult ma isegi ei ela, ma ainult eksisteerin. Mu ravimid on kallid, psühhiaater ja psühhoteraapia on väga kallid. Palun aidake keegi, ma olen alati andnud oma südame, et aidata teisi, ja ma usun, et head asjad tulevad alati tagasi.