MIKS ME OLEME

Leedus pole naisel, kes põgeneb vägivalla eest, kuhugi minna.

Ei ole hädaolukorra nuppu.

Ei ole turvakodu.

Kell 2 öösel, kui laps karjub ja ema sisemiselt veritseb, pole kedagi, kes vastaks.

Sisserändajate ja pagulaste naiste jaoks on oht veelgi suurem.

Nad saabuvad siia, põgenedes sõja, tagakiusamise või lootusetuse eest – ainult selleks, et leida uued ohud suletud uste taga. Keelebarjäärid, isolatsioon ja bürokraatia tähendavad, et abi on veelgi kaugemal.

Me näeme seda, mida teised ignoreerivad.

Ema, kes peidab sinikaid meigiga. Lapsed, kes ehmatavad iga sammu peale. Ignoreeritud politseiraportid. Naised, kellele öeldakse: „Mine tagasi ja rahune maha.”

Sisserändajast emad, kes kardavad sõna võtta, kartes väljasaatmist või oma laste kaotamist.

Hirmus elavad pered, kes on süsteemi jaoks nähtamatud.

Me asutasime Raganiukės fondi mitte sellepärast, et me suutsime seda teha, vaid sellepärast, et keegi teine seda ei teinud.

Loome Leedu esimese SOS-süsteemi:

Digitaalne päästerõngas, tõeline varjupaik, hääl kohtus, käsi, mis ütleb: „Sa ei ole üksi.“

Koht, kus Leedu, sisserändaja- ja pagulannaistele ning lastele osutatakse võrdset austust ja hoolt.

Me pakume:

– Turvalist kohta, kus täna ööbida

– Õiguskaitset kurjategijate vastu

– psühholoogilist abi traumeeritud lastele

– Hädaabi olukordades, kus riik vaikib

– Toetust naistele ja lastele, sõltumata nende kodakondsusest või päritolust

Ja me teeme seda kõike ilma riigi toetuseta.

Ainult meie ja kõik, kes julgevad hoolida.

Teie annetus ei ole heategevus. See on päästmine.

Tänu teile saab üks ema täna öösel turvaliselt magada.

Laps saab süüa, teda hoiakse sülle ja ta ei kuule karjeid suletud ukse tagant.

Pagulase ema leiab lootuse ja turvalisuse, isegi kui kogu maailm pöörab talle selja.

Iga euro läheb otse elude päästmiseks.

Iga klõps on tegutsemine.

Iga sekund loeb.