Viimaste nädalate jooksul on selgunud, et minu 15 kuune buldog on väga haige ja me vajame abi. Ma pole midagi sellist varem teinud ega teeks seda ka praegu, kui asi ei puudutaks just teda. Minu esimene buldog tuli minu juurde 2008. aastal ja oli minuga 12 aastat. Kahjuks kannatas ta südamepuudulikkuse all ja pärast 9 kuud kestnud võitlust pidin tegema otsuse ja ta minema laskma. Leinisin teda 2 aastat, kui võtsin endale teise väikese buldogi. Kui ta oli 2-aastane, selgus, et tal on epilepsia ja krambid. 2024. aasta augustis oli tal terve päev epilepsiahoogusid, seetõttu viisin ta loomakliinikusse, kust ma teda enam kunagi koju tuua ei saanud. Ta ei jõudnud isegi 3-aastaseks.

Mina aga ei suuda elada ilma koerata, üksi. Seega otsustasin seekord kiiresti, et tahan teise kutsika. Minu jaoks oli väga oluline valida selline kennel, kust ma kindlasti ei võta haiget kutsikat, sest teadsin, et ei suuda ei rahaliselt ega vaimselt taluda veel ühte haiget koera.

Küsisin paljudelt kasvatajatelt, keda nad soovitavad, kes on tõeliselt usaldusväärne? Pärast paljusid soovitusi tegin otsuse ja Opál saabus. Tõuraamatuga, lepinguga ja tervisegarantiiga kuni 1-aastaseks saamiseni.

Viimase 3 nädala jooksul käisime aga pidevalt loomaarsti juures, sest tal olid kohutavad valud. Röntgen, laboratoorsed uuringud jne. Ta veetis mitu päeva ka loomakliinikus. 2 nädalat sai ta pidevalt steroide, lõpuks opioidseid valuvaigisteid, sest ainult need leevendasid veidi tema valu. Kaks nädalat hiljem, kuna steroidid kahjuks üldse ei aidanud, tehti talle kompuutertomograafia. Seda ei tehtud varem, sest see oli minu jaoks üsna kallis uuring.

CT-uuringu tulemusel selgus, et tal on väga haruldane, ainult operatsiooni teel ravitav probleem, mistõttu steroide enam ei kasutatud.

Diagnoos: atlantoaksiaalne subluksatsioon.

See tähendab, et tema valu saab leevendada ainult operatsiooniga, kuid see haigus on nii haruldane, et esimene küsimus oli, kas me leiame arsti, kes operatsiooni teeks. Operatsiooni käigus valmistatakse CT-piltide põhjal individuaalne implantaat, et fikseerida esimene ja teine selgroolüli, nii et teine selgroolüli ei suruks seljaaju vastu ega lõikaks seda ühe vale liigutusega läbi.

Operatsioon on väga riskantne, kuna seljaaju ja aju asuvad asjaomasest piirkonnast väga lähedal.

Opál on praegu olnud 3 nädalat täielikus liikumispiirangus, tal on tohutud valud, mille vastu ta saab opioidseid valuvaigisteid, ning ta on 3 nädala jooksul kaotanud 6 kilo. Ta on pidevas ja otseses eluohtus, kuna ühe vale liigutuse tagajärjel võib tema selgroolüli seljaaju läbi lõigata.

Kasvataja arvates peaksin ta magama panema, sest implantaat ja operatsioon on kohutavalt kallid ning tema arvates ei ole see seda väärt. Ta ei kavatse hüvitist maksta, sest meie lepingu kohaselt kehtib tervisegarantii kuni 1-aastaseks saamiseni ning Opál on praegu 15 kuune.

Mina aga ei suuda vaadata oma 15-kuuse kutsika silmadesse ja öelda talle, et mul on kahju, aga mul pole selleks raha, seega teen kõik, et leida operatsiooniks vajalik raha.

Eriti kuna ta on minu kolmest buldogist kõige parema iseloomuga. Ta on uskumatult sõbralik ja kannatlik, väga-väga tark. Ta arvab, et kogu maailm ja kõik selles olevad inimesed on olemas selleks, et olla tema sõbrad ja mängukaaslased.

Seni olen kulutanud tema uuringutele ja ravile umbes 1500 eurot (röntgen, vereanalüüsid, CT, veterinaar- ja haiglaravi). Selgroooperatsioon, spetsiaalne implantaat ja operatsioonijärgsed kontrolluuringud maksaksid kokku umbes 3000 eurot, mida ma üksi „bulldogi emana” ei suuda senisele lisaks rahastada.

Opálil on loomakindlustus, kuid kui ma hakkasin saatma arveid kindlustusfirmale, kadus lemmikloomakindlustus kummalisel kombel veebikeskkonnast, kus ma seni maksin, ning mulle teatati, et tema kindlustus on tühistatud. Loomulikult esitasin kaebuse ja ootan praegugi, mis selles asjas edasi juhtub.

Kahjuks, kui me selle operatsiooni edukalt üle elaksime, oleks vaja veel kahte operatsiooni ligikaudu 2300 euro eest.

Üks neist oleks mõlemat silma hõlmav operatsioon, kuna hetkel on tema silmad haavandunud sissepoole pöörduvate silmalaugude tõttu.

Lisaks on mõlema põlve tagumised ristisidemed rebenenud põlveliigese nihestuse tõttu.

Isegi kõige väiksem abi tähendaks meile palju. Loomulikult võin kõigile näidata seniseid uuringutulemusi, haiguslugu ja arveid.