2025. aasta mais lahkus Loredana Itaaliast koos oma kahe lapsega, Francesco ja Leonardo, kes olid tol ajal 3- ja 9-aastased. Ta põgenes vägivaldsest suhtest, et päästa oma elu ja pakkuda lastele normaalset ja turvalist elu.

Ta naasis Moinești, kohasse, kust ta kunagi lahkus, ja alustas nullist.

Endine klassijuhataja ja klassikaaslased asusid kohe tegutsema: üür, toit, mähkmed, koolitarbed – need lihtsad asjad, ilma milleta perekond uuesti alustada ei saa. Ühing „Pas Alternativ“ pakkus talle emotsionaalset tuge, nõustamist ja juurdepääsu tasuta õigusabile.

Loredana on vähihaige. Ja ometi on see, mis on võitnud meie kõigi, kes teda tunneme, austuse, mitte ainult tema läbielatud lugu, vaid viis, kuidas ta edasi liigub: tasakaalukas, väärikas ja eelkõige pühendunud sellele, et jääda soojaks ja kindlaks emaks, keda tema lapsed vajavad.

Ja lapsed õitsevad.

Francesco on armas söögimees. Leonardo on empaatiline ja üllatavalt andekas nii muusikas kui ka matemaatikas. Alates sellest, kui nad on Rumeenias, on mõlemad arenenud erakordselt hästi, rahulikus keskkonnas, inimeste seas, kes pakuvad neile turvalisust ja normaalsust.

Nad ei vaja midagi erakordset. Nad vajavad puhtat kodu, toitu külmkapis, koolitarbeid, riideid, lasteaeda ja kooli. Ja aega, mil nende ema saaks hoolitseda nii nende kui ka enda tervise eest.

50 või 100 lei kuus igaühelt meist, kes seda endale lubada saab, võib tähendada väga palju, kui meid on rohkem.

Loredana jaoks tähendab teie abi stabiilsust. Leonardo ja Francesco jaoks tähendab see midagi veelgi lihtsamat: võimalust olla lapsed, mängida ja veeta aega oma emaga – oma „hiirekestega”, nagu Loredana neid nimetab.

Need on kaks võluvalt tavalist ja lihtsat last.

Nende ema on nende kogu maailm.

Nad väärivad meie abi selle lihtsa inimlikkuse nimel, mis teab, mida tähendab raske elu ja üksindus.