Kallid heasüdamlikud inimesed,

Ma ei kujutanud kunagi ette, et pean midagi sellist kirjutama, kuid ma olen meeleheitlikus olukorras ja mul ei ole kedagi, kelle poole pöörduda. Ma elan välismaal ja olen lõksus vägivaldses suhtes. Mul ei ole lubatud üksi kuhugi minna. Ma elan iga päev hirmus - hirm selle ees, mis võib juhtuda, kui ma üritan lahkuda, hirm selle ees, kuidas ma siis ellu jääda.

Viimased kaheksa aastat olen olnud täiesti isoleeritud. Ma olin sunnitud katkestama igasuguse kontakti oma pere ja sõpradega. Mul ei ole tugisüsteemi, mul ei ole kedagi, kellele ma saaksin abi paluda, ja mul ei ole kohta, kuhu minna. Iga päev teesklen, et kõik on hästi, kuid sisimas tunnen end purunenud, hirmul ja lootusetuna.

Ma tahan põgeneda. Ma tahan alustada uuesti ja elada vabalt - et saaksin ilma hirmuta õues kõndida, leida tööd, et oleks rahu ja turvalisus. Kuid vägivaldsest olukorrast lahkumine ei ole lihtne, eriti kui sul ei ole raha ega kedagi, kes sind aitaks. Mul on vaja vähemalt 3000 eurot, et lubada endale üüri, toitu ja põhilisi elamiskulusid, kuni saan uuesti jalule. See annaks mulle turvalise koha, kus ma saaksin elada, eemal sellest kontrollist ja vägivallast, mille all ma praegu elan.

Mul on ka rahalisi raskusi väikese laenu tõttu, mille pean tagasi maksma, mis muudab minu olukorra veelgi raskemaks. Olen püüdnud jääda tugevaks ja saada kõigega üksi hakkama, kuid praegu ma lihtsalt ei saa üksi hakkama.

Palun, kui te seda loete, siis ma palun teid südamest - aidake mul alustada uut elu. Isegi väikseimgi annetus muudab midagi. Teie headus võib aidata mul põgeneda, leida turvalisust ja ehitada oma tulevik uuesti üles.

Ma usun, et maailmas on veel häid inimesi, kes hoolivad ja kes mõistavad, kui raske on sellist abi paluda. Ma olen üks neist inimestest, kes pole varem kunagi midagi palunud, kuid nüüd ei ole mul tõesti muud valikut.

Tänan teid, et võtsite aega minu loo lugemiseks ja igasuguse toetuse eest, mida saate pakkuda. Teie kaastunne võib anda mulle võimaluse uuesti elada.

Kogu südamest,

Sis