Tere tulemast, kallid toetajad!

Sooviksin alustada siinkohal Jumala, Maarjat ja Püha Joosepit ning kõiki meie perekonna kaitseingleid ja peaingleid kogu meie elu eest ja kõigi armude eest, mida oleme neilt saanud inglite kaudu, kes on inimkujul siin maa peal.

Tänu olgu Jumalale!

Esmalt tahaksin kirjutada, et olen teadlik sellest, et siin korraldatakse kogumiskampaaniaid väga haigete inimeste/laste/ja kogu elu jooksul on mul olnud raske paluda teistelt abi või toetust, kuid meie elus on saabunud selline aeg, et ma jõudsin järeldusele, et Jumal tegutseb ju oma inglite kaudu maa peal, kelleks on heasüdamlikud inimesed, ja et kui ma ausalt tunnistan, et me ei tule ise toime, siis võib-olla tasub siiski julgustada ja meie elulugu ringlusse lasta :) Nii et...

Esmalt tahaksin teile veidi meie perekonnast rääkida :)

Oleme 9-liikmeline perekond Krakowist, mina, Weronika, olen 39-aastane, abikaasa Karol on 42-aastane ja meil on 7 poega: Gabriel Józef – 13-aastane, Dawid Józef – 12-aastane, Maksymilian Józef – 11 aastat, Dominik Józef – 9 aastat, Ignacy Józef – 7 aastat ning kaksikud Antoni Józef ja Józef Michał on 5-aastased.

Nagu te, kallid inglid, kindlasti juba märganud olete, on kõigil meie lastel teine nimi Józef ja ühel neist on see ka eesnimi. Jah. Meie perekonna patrooniks on püha Joosep, kelle valisime endale juba 13 aastat tagasi. Ja just püha Joosepile võlgneme kõik imed meie elus ning selle, et pärast arvukaid katsumusi oleme ikka veel üks pere.

Meie elu seiklus algas 2011. aastal, kui astusin koos abikaasa Karoliga altari ette :)

Mu abikaasa on pärit suureperekonnast Masuurist, mina olen pärit Krakowist, mul on ainult üks noorem õde, ja me tutvusime Varssavis tööl (paljud naeravad, et see on peaaegu tee keskel).

Siis sündisid kiiresti meie armsad pojad, abikaasa töötas ja töötab siiani, mina aga olen 13 aastat hoolitsenud laste eest, kes vajavad emotsionaalset ja kasvatuslikku tuge ning nõustamist, sest mõnel neist on erivajadustega laste tunnistus ja muud häired ning kasvatusprotsess kulgeb aeglasemalt, sest igaüks neist vajab individuaalset lähenemist, hoolt ja pühendumust, kuid me oleme siiski üks pere, mistõttu on loomulikult sageli ööpäev liiga lühike, et kogu perega kuhugi välja minna või sõita.

Kõige raskemaks on hetkel osutunud eluasemeolukord, kus me tulime 2017. aastal minu armastatud vanaema surma järel vanaisa kutsel tema juurde elama, et teda hooldada kuni tema surmani, mis toimus 2021. aastal. Meie kasutatav pindala on 64 m². Maja on 70ndatest aastatest, katusel puudub isolatsioon, see on soojustamata ning sügisest kevadeni tuleb välja niiskus ja tegelikult tuleb igal aastal remont uuesti teha. Vanad on ka torustikud. Et siin korralikult elada, peaksime investeerima mitusada tuhat zlotti, mida meil ei oleks võimalik endale lubada. Otsustasime abikaasaga, et ainus õige lahendus on maja müüa ja osta midagi paremas seisukorras. Nii ka juhtus. Selle aasta märtsi alguses müüsime vanaisa maja maha ja püha Joosepi eelõhtul allkirjastasime uue maja ostulepingu, kuid mitte Krakowis. Summa, mille saime vanaisa maja müügist, ei olnud piisav, et osta Krakowis nii suurele perele uut kodu. Alustasime otsinguid Małopolska vojevoodkonnas ja nii leidsimeki maja, kus nii suur pere võib väärikalt elada. Leidsime selle maja Tarnówi maakonnas. Maja on ilus, sellel on veel puidust kaheosalistest raamidest aknad ja see pole soojustatud, kuid katus on soojustatud. Maja on hästi hooldatud, hoolimata sellest, et see on 33 aastat vana, seal pole niiskust ja see mahutab kogu meie pere, nii et igaühel on natuke ruumi enda jaoks. Ainus puudus on see, et majal pole aeda. Maja maksis tegelikult sama palju, kui me müüsime vanaisa maja. Meie unistus on kõige lihtsam paneelaed vundamendiga, nagu pildil. Aeda on vaja 120 m, pluss sissesõiduvärav ja väike värav. Oleme arvutanud, et vajalik summa on 13 000 zlotyt. Kuna 30. mail sel aastal, seega veidi üle nädala, kolime suurlinna maale, on logistilistel põhjustel vaja, et ma teeksin endale juhiloa, et saaksin jätkata poegadega tervisekeskuste ja spetsialistide juures käimist ning teha suurema perekonna jaoks suuremaid oste, kui abikaasa on tööl. Juhiloakursus Tarnówis maksab 3000 zlotyt.

Ja meie viimane unistus on minna esimest korda 14 aasta jooksul kogu perega nädalaks Masuuriasse(enne kui abikaasa alustab uut tööd uues kohas, s.t Tarnowis), et vanavanaemad saaksid tutvuda oma lapselastega ja vastupidi ning et kohtuda pärast nii paljusid aastaid abikaasa perega. See maksaks 4000 zlotyt. Siiani pole meil olnud rahalisi võimalusi nii suure perega kuhugi sõita.

Tean, et 20 000 zlotyt on praegusel ajal suur summa, kui kõigil on mingis mõttes raske. Siiski oleme väga rõõmsad iga annetuse üle ja juba kogu südamest meie üheksa inimese nimel :) täname teid südamest, kallid inglid inimkujus, ja õnnistame teid.

Kõigi meie annetajate nimel, kes soovivad meid aidata neid salajasi unistusi täita, tellin Krakowi Püha Joosepi pühakojas Bernardinide õdede juures igavesed missad Jumala õnnistuse saamiseks tänuks avatud ja armastavate südamete eest, kes teavad, et kõik, mis meil elus on – nagu perekond, elu, tervis, aga ka töö, kodu ja isegi rahalised vahendid – on Jumalalt saadud arm, ning kes seda armu mitmekordistavad, jagades seda teistega.

Jumal õnnistagu teid kõiki ja teie peresid!

Palves teid meeles pidades,

Weronika Niedźwiecka koos perega