Tere kõigile,

olen 39-aastane üksikema, kellel on kaks last, 10- ja 13-aastased. Pärast mu noorima lapse haigestumist läksime tema isaga lahku. Mul oli lastega elu kenasti korraldatud. Rahalisi probleeme ei olnud ja me olime kolmekesi õnnelikud.

Kaks aastat tagasi kohtasin ma (ma arvasin, et see on mu elu armastus) meest, kellel oli minevikus palju probleeme, ka psühholoogilisi, kuid ta ütles, et on muutunud, ja ma tahtsin talle ausa võimaluse anda, sest igaüks väärib teist võimalust. Kuna tal polnud elukohta, kolisime üsna kiiresti kokku elama. Tal oli toetus ja varahaldur, minul oli töö. Tema psüühiliste probleemide tõttu üritas ta küll töötada (mustalt), kuid iga kord rikkus ta asja ära, mistõttu raha sisse ei tulnud. Ta sai nädalas 50 eurot elamiskuludeks ja ülejäänud kulud jäid minu kanda. Mul oli siis, kui ma üksi olin, veidi sääste, mitte eriti palju, kuid piisavalt, et lastel midagi puudu ei jääks.

Kui olime paar kuud koos olnud, hakkas härra üha rohkem jooma ja isegi uuesti narkootikume tarvitama. Enne kui ma temaga tutvusin, oli ta kliinikus ravil olnud. Aegamööda kulusid kõik mu säästud ära. Toidukaubad ja arved on pärast koronat märgatavalt kallimaks läinud, aga ka tema kokaiini tarbimine suurenes üha. Kui see hakkas mõjuma enne, kui ta magama jäi, või kui ma ütlesin, et raha pole enam, lõppes see koduvägivallaga, mida mu lapsed kahjuks mitu korda pealt nägid. Politsei on paar korda kohale tulnud, et teda raske vägivalla eest kinni võtta. Ta peab selle eest ka kohtus vastutama. Ta ähvardas mulle midagi teha, kui ma arveid tagasi ei maksa.

Ja kui rumal ma olin, et seda tegin. Ma armastasin teda, kuid kartsin teda ka. Ja mu lapsed armastasid teda samuti, kuid olid hetkedel ka hirmul. Ma püüdsin kõiki rahul hoida ja tagada, et kodus oleks rahu. Kahjuks ei õnnestunud mul see sageli. Minu ja laste ohutuse tagamiseks kehtestati talle lähenemiskeeld ja asukohapiirang, mida ta regulaarselt rikkus. Politsei otsib teda praegu asukohapiirangu rikkumise eest, kui ta lõi sisse mu akna. Vahepeal on minu perega seotud mitu organisatsiooni, ka laste jaoks.

Nüüd on aga nii, et mul on üürivõlg ja võlg energiakompaniile. Ma töötan ise ja suudan igakuised arved hästi maksta, kuid ma ei teeni piisavalt, et täita kohtutäituri poolt pakutud maksegraafikut. Võin pöörduda võlakonsultatsiooni poole, siis hakkab keegi teine minu raha haldama ja võlgu tasuma ning me saame elamistoetust. Kuid kuna olen alati suutnud meie eest hästi hoolitseda, on see viimane asi, mida ma tahan. Olen juba oma tööandjaga rääkinud, et hakata rohkem töötunde tegema, et sissetulek oleks suurem.

Loodan, et on inimesi, kes tahavad mind ja lapsi aidata, et me ei peaks võlakoorma leevendamise teenust kasutama. Ja et ma saaksin koos lastega uuesti elu üles ehitada. Me kõik kolm oleme traumeeritud kõigest, mis on juhtunud. Ja me ei taha selle tõttu ka veel oma kodu kaotada. See on maja, kus lapsed sündisid, sest pärast lahutust lubati mul selles üürimajas edasi elada. Kui me oma kodu kaotame, kaotan ma ka oma lapsed, ja seda ei taha muidugi ükski ema.

Ma annan endast parima, aga üksi ma ei suuda. Suhted mu perega on selle suhte tõttu halvenenud, nii et ka neilt ma abi paluda ei saa.

KAS TE VÕIKSITE MEID PALUN AIDATA?

Oleksime teile väga tänulikud ja tahaksime iga annetajat (kui te seda soovite) isiklikult tänada sõnumi, e-kirja või telefonikõnega. Et te saaksite kindlad olla, et raha on õigesse kohta jõudnud. Samuti saan teile saata tõendi tekkinud võlgnevuste kohta.