Tere hommikust kõigile headele inimestele! Elame koos abikaasa ja kahe lapsega ühes toas, sest meie õnn ei kestnud kaua. Elasin abikaasaga oma vanaema juures, kuid kui vanaema suri ja aasta pärast tema surma suri kahjuks ka minu ema, ei tahtnud keegi minu õdedest-vendadest ei tahtnud mu vanemate korterit, sest kõik väitsid, et nad ei taha midagi sellist, et see on häbiväärne. Mina ei suutnud seda mõista, sest kui vanim laps oli mul sellest kuuldes lausa kahju. Niisiis, kuigi nad tahtsid selle korteri juba ära võtta, otsustasin ma midagi ette võtta. Ma ei teeni piisavalt , et seda korterit korda teha, kuid koos abikaasa ja kahe lapsega, vanuses 2 ja 9 aastat, otsustasime, et teeme sellega midagi. Ma töötan ehitusel, seega oskan midagi teha, ja nii see algaski – pärast tööd ja isegi öösiti tegin seal, mida suutsin, kuni lõpuksaasta kogumise ja säästmise järel õnnestus meil korteri alumine osa, nimelt suur tuba ja köök, elamiskõlblikuks muuta, sest meil polnud enam kusagil elada ja pidime kuhugi sisse kolima, kuid meie õnn ei kestnud kaua – pärast paduvihmu rebis katus lahti ja kogu meie töö jäi lausa veega üle ujutatud. Nüüd elame selles korteris väikeses toas, oleme selle kilega kinni katnud ja üritame kuidagi jalule tõusta. Töötan praegu 10–12 tundi, et seda korterit korda saada, kuid kahjuks olen juba jõudnud otsa ja seetõttu pöördun heade inimeste poole palvega abi saamiseks ning meie perekonna nimel tahaksin tänada iga abi eest