Kui ma olin Balil, tegin vabatahtlikku tööd organisatsioonis Setulus Hati ja käisime Agusel ja tema isal külas

Agus on 10-aastane poiss, kellel on nii füüsilised kui ka neuroloogilised puuded 

Isa teeb kõik võimaliku, et tema eest hoolitseda 

Ema suri sünnitusel 

Isa töötab talupidajana ja püüab võtta vastu ainult selliseid töid, mis võimaldavad tal iga õhtu koju naasta, kuid kui tal raha ja toitu otsa saab, on ta sunnitud vastu võtma kõike, mida talle pakutakse

Vahel juhtub, et ta peab kodust eemal viibima ühe või kahe öö, ja Agus jääb koju üksi 

Ta ei söö 

Ta ei joo 

Ei käi tualetis 

Mõnikord kukub ta isegi voodist maha ja jääb sinna, vihma kätte, ootama, et isa tagasi tuleks ja ta uuesti voodile paneks 

Kui me nende juurde jõudsime, teadsin ma, mis mind ootab – nad olid mulle oma loost rääkinud 

Kuid kui ma nägin isa naeratamas ja Agus naeratamas, puhkesin ma nutma nagu idioot 

Peitsin end kohe ära, sest see tundus mulle lugupidamatuna nende suhtes, kes elavad nii rasket elu ja suudavad sellest hoolimata ikkagi naeratada 

 Viisime neile riisi, mune ja natuke raha 

Aga sellest ei piisa! Sõbrad, ma vajan teie abi 

Tahaksin, et neil oleks vähemalt süüa, nii et isa saaks kodus olla, ilma et peaks Agust üksi jätma 

Siis on kõige ambitsioonikam projekt luua isale uus sissetulekuallikas! See mees on tõeline käsitöögeenius, tõeline kunstnik, kes suudab puutüvest või kivikamast välja võluda absurdsed kujundid 

Kas aitame talle kaasa?