Tere, mina olen Kinga. Võib-olla räägin teile veidi endast. Olen 22-aastane ja olen kodus olnud umbes poolteist aastat. Veetsin kolm aastat noorte kinnipidamiskeskuses ja enne seda olin aasta aega alaealiste varjupaigas. Seal olles pöördusin usku ja tänu sellele aitasin kirikus korraldada erinevaid üritusi ning laulsin ka kirikukooris. Olen ametilt õmbleja, tänu millele suutsin täita preestri palvet ja õmmelda lastele maskotte, muidugi heategevuseks. Olen alati aidanud inimesi, isegi kui mul polnud selleks tegelikult võimalust ega rahalisi vahendeid. Hoolimata mu heast südamest ei läinud elu nii, nagu ma tahtsin. Kui olin 10-aastane, suri mu isa, ta oli väga haige... Kaks aastat hiljem suri mu vanem vend... Jäime emaga kahekesi. Selle tõttu tekkis mul depressioon, mis oli peamine põhjus halbadele otsustele... Kogu mu elu oli ülesmäge ja kahjuks ei muutunud see aja jooksul. Otsin endiselt uusi töökohti, sest saan ainult tellimustöid. Keegi ei taha tööle võtta praktikanti töölepinguga. Õpin täiskasvanute üldhariduskoolis osalise õppeajaga, et saaksin sooritada lõpueksamid ja omandada vähemalt keskhariduse. Minu suurim unistus on osta oma korter. Oleks imeline, kui seal oleks kaks tuba, et ma saaksin tulevikus mõelda pere suurendamisele. Oma korteri ülalpidamine on odavam kui maksta kellelegi, et ta laseks mul oma korteris elada. Ma ei taha võtta laenu ja siis paluda abi selle tagasimaksmiseks. Ma olen kindel, et igaüks teist teab, kuidas see reaalses elus välja näeb. Oma korter on mu suurim unistus, kuid kahjuks on see nii kaugel. Oleksin õnnelik, kui suudaksin koguda vähemalt osa rahast, vähemalt oma panuse jaoks, ülejäänu suudan kuidagi kokku kraapida. Olen tänulik iga zloti eest, sest tean, et igaüks neist on palju väärt. Võite koguda mis tahes summa alates ühest zlotist, tänu millele on paljud inimesed juba toetust saanud.