Minu nimi on Alvaro Marçal, olen 66-aastane, pärit Portugalist ja mu südames elab igatsus, mis on mind saatnud peaaegu neli aastakümmet.

Aastatel 1985–1988 elasin Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas – kohas, mis sai palju enamaks kui lihtsalt koduks. Just seal sõlmisin mõned oma elu kõige tähendusrikkamad sõprussuhted. Need aastad olid täis naeru, ühiseid söömaaegu, pikki vestlusi ja hetki, mis aitasid kujundada seda inimest, kes ma täna olen. Kuid kui ma 1988. aastal sealt lahkusin, ei teadnud ma, et see on viimane kord, kui ma neid kallid sõpru näen.

Elu läks edasi – nagu alati – töö, pere, kohustused… ja aeg möödus kiiremini, kui ma kunagi ette kujutasin. Ma ei jõudnudki tagasi minna. Nüüd, 66-aastasena, tunnen südames tuttavat tõmmet, mis kutsub mind tagasi – mitte ainult koha juurde, vaid inimeste ja mälestuste juurde, mis elavad minus endiselt nii elavalt.

See reis ei ole puhkus. See on koju naasmine. Võimalus näha nägusid, mis on mu elu märkinud, öelda välja ütlemata jäänud sõnad, hoida kätt, mida ma pole 37 aastat hoidnud, naerda (ja tõenäoliselt nutta) koos nendega, kes kunagi tähendasid – ja tähendavad siiani – mulle nii palju.

On veel üks unistus, mida olen neist päevist saadik endaga kaasas kandnud: külastada Robbeni saart.

Kui ma Lõuna-Aafrikas elasin, oli Nelson Mandela seal veel vangis – vastupanu ja apartheidi vastu võitlemise suur sümbol. Tol ajal räägiti tema nimest nii austusega kui ka lootusega. Täna oleks sellel saarel seista ja austada seda ajalugu – mida ma kaugelt pealt vaatasin, ehkki selle ulatust täielikult mõistmata – väga emotsionaalne kogemus. See oleks viis ringi sulgemiseks, mitte ainult isiklikult, vaid ka ajalooliselt ja inimlikult.

Palun teie abi, et see reis saaks teoks – midagi, mida ma ise endale lubada ei saa.

Rahalised vahendid lähevad järgmiseks:

✈️ edasi-tagasi lennupiletid

🏨 tagasihoidlik majutus

🚖 Kohalik transport

📄 Reisidokumendid ja kindlustus

🗺️ külastus Robbeni saarele

Iga panus, olgu see kui väike tahes, toob mind lähemale sellele kaua hoitud unistusele. Ja kui te ei saa rahaliselt toetada, tähendaks selle kampaania jagamine mulle väga palju.

Tänan teid südamest, et lugesite mu lugu – ja et usute taasühendamise, mälestuste, armastuse… ja teise võimaluse jõusse.

Sügava tänulikkusega,

Alvaro Marçal