💔 Ärgu see lugu märkamata jäägu...

Ma ei otsi tähelepanu. Mul pole kerge seda kirjutada. Olen töötanud üle 20 aasta, ma pole kunagi avalikult abi palunud ja ma pole kunagi pidanud ennast kellekski, kes "väärib" haletsust. Aga nüüd... nüüd pole mul valikut.

Mu süda on murtud.

Mu poeg on haige. Haruldane haigus, neutropeenia, nõrgestab tema immuunsüsteemi ja vajab pidevat tähelepanu. Iga päev on võitlus tema kaitsmise, toidu, soojuse ja peavarju tagamise nimel. Kõik, mis meil oli, on kadunud, aga armastus ja lootus mitte.

Ma ei otsi haletsust. Ma ei otsi aplausi. Ma otsin abi – sest armastus oma lapse vastu ei ole nõrkus, vaid tugevus. Iga euro, iga väike abi annab talle võimaluse hingata, süüa, ellu jääda. Iga toetuskild ütleb meile, et meid pole unustatud.

See ei ole lugu meediale. See ei ole projekt. See on minu elu, mu poeg, meie reaalsus. Kui saate, aidake meid. Kui te ei saa, palun jagage seda lugu. Andke inimestele teada, et numbrite ja statistika taga on lapsed ja emad, kes võitlevad elu, väärikuse ja lootuse eest.

Suur aitäh,

Ema, kes ikka veel hingab ja armastab.