Minu nimi on Miriam, olen viie lapse ema – viis tükki mu südamest, mis löövad väljaspool mu keha. Aga üks neist, Thomas, on eriline.

Mitte sellepärast, et ma olen tema ema – me teame ju, et iga ema jaoks on iga laps ainulaadne, kordumatu, väikese universumi keskpunkt –, vaid sellepärast, et Thomas on tõepoolest eriline. Eriline selles, kuidas ta maailma vaatab… ja selles, kuidas maailm teda vaatab.

Aga ka minu lugu – lugu emast, kes on õppinud vaatama elu oma poja silmadega.

Ma lõin selle poe tema jaoks, et võidelda autismi ja institutsioonide vastu. Need on teinud meid tugevaks ja võitlusvaimuks, seetõttu peame aitama võimalikult paljusid inimesi, kes on samas olukorras. Tänan teid kõiki.

Minu nimi on Miriam ja ma olen viie lapse ema – viis tükki mu südamest, mis löövad väljaspool mu keha. Aga üks neist, Thomas, on eriline.

Mitte sellepärast, et ma olen tema ema – me teame, et emale on iga laps ainulaadne, asendamatu, väikese universumi keskpunkt –, vaid Thomas on seda tõepoolest.

Eriline selles, kuidas ta maailma näeb… ja selles, kuidas maailm teda näeb.

See on ka minu lugu. Lugu emast, kes õppis nägema elu oma lapse silmade läbi.

Ma lõin selle poe tema jaoks – et võidelda autismi vastu, et seista vastu institutsioonidele.

Need tegid meid tugevamaks, otsustavamaks.

Seetõttu tunneme vajadust aidata võimalikult paljusid inimesi, kes on samas olukorras.

Tänan teid kõiki südamest.