See on esimene kord, kui ma üldse avalikult abi palun, kuid reaalsus on mind üle pea kasvanud.

Kavatsesin töötamise eesmärgil riigist lahkuda, kuid toetus, millele lootsin, jäi tulemata. Nüüd olen ma oma kodumaal kinni, ilma sissetulekuta, elades üksi savimajas ilma elektriga – see on ainus, mida ma endale lubada suutsin. „Lisaboonusena” olen kaotanud ka oma auto ainsa võtme, mis lisab veel ühe ootamatu kulu/vajaduse, millega toime tulla.

Kõige selle juures on maja ümbrusse lihtsalt ilmunud mitu hüljatud kassipoega – paljud neist tiined. Ma ei saanud neid ignoreerida, kuigi mul pole isegi enda jaoks piisavalt ressursse.

Nii leidsin end hoolitsemas rühma hapraid väikesi hingi, keda ma pean nüüd toitma, ussidest vabastama ja – kui rahalised vahendid lubavad – steriliseerima.

Loodan südamest, et suudan neile leida armastavad kodud, eelistatavalt välismaal, kus ma tean, et neid rohkem hinnatakse. Ideaaljuhul sooviksin, et neid võetaks võimaluse korral paarikaupa vastu, kuna paljud neist on harjunud koos elama ja kannataksid eraldatuna.

Kuidas saate aidata:

Tehes annetuse, mis iganes summa – iga pisike summa aitab!

Võttes vastu paari kassipoega (ma saan anda kogu vajaliku teabe).

Tänan kõiki, kes saavad aidata või seda sõnumit jagada. Abi palumine on raske, kuid veel raskem on teada, et sa ei saa teisi aidata, kui oled nende ainus lootus.