Kallid sõbrad,

Minu esimene loomadega suhtlemine toimus selle imelise lehma, Aurelie'ga. Tutvusin temaga oma õppefarmis. Ta oli mulle juba ammu silma jäänud. Ta oli alati viimane lüpsikojas, hoidis teistest lehmadest eemale, oli uskumatult hell, oskas söögikastist vabaneda ja tal oli lihtsalt see uskumatult armastav, teadlik pilk. Sügavas kohtumises karjamaal ütles ta mulle: „Sa oled väga eriline hing.“ Ma pöörasin ümber ja seal ta seisis. Sellest hetkest alates ühendas meid midagi väga erilist. Kui tal juhtus õnnetus, mille tagajärjel ta vigastada sai, hooldasin ma teda. Siis tuli jutuks, et ta tuleks tappa. Koos temaga ka tema veel sündimata vasikas.

Ma otsustasin kohe mõlemad välja osta, muud võimalust polnudki!

Nad elavad nüüd mõlemad loomade varjupaigas ja neid hooldatakse seal suurepäraselt. Neil on avatud lauda palju ruumi ja alati juurdepääs karjamaale. Nad on seal seni, kuni ma olen loonud omaenda paiga, kus inimesed ja loomad saavad jälle rahus koos elada ja üksteiselt õppida.

Tänan teid kõiki südamest teie toetuse eest. Usun, et on inimesi, kellel on hetkel veidi raha üle. Kõike head, Leonie