Tere kõigile, minu nimi on Robert ja ma tahaksin tõesti paluda teilt abi, hea teo.

Sest ma olen praktiliselt kogu oma elu kodus või vaimuhaiglas lukustatud, välismaailma, väljaspool vabadust, muide see on: SEE, MIS ON ENAMIKU TEIE JAOKS TÄIESTI NORMAALNE ASI

ja minu jaoks on see peaaegu kättesaamatu, sest minu püsivalt mõõtmatu mitu tõsist psühhiaatrilist diagnoosi, häiret ja haigust. Ma ei ole seda sisemist vabadust oma elus kunagi tundnud.

Kaks neist paljudest haigustest või häiretest on agorafoobia ja eriti äärmiselt raske sotsiaalne foobia, mis on de facto mu elu hävitanud, sest ainuüksi õue minek on minu jaoks peaaegu üliinimlik ülesanne. Rääkimata sellest, kui ma pean minema arsti juurde või muudesse olulistesse kohtadesse, et teha vajalikke asju, mis lihtsalt peavad olema tehtud, ja nüüd, kuidas sinna jõuda, kui juba ainuüksi minu korterist väljumine tekitab mulle stressi.

Ja veel see, et pean sõitma bussipeatusse, seal koos paljude teiste võõraste inimestega ootama ja see on alles algus, siis veel sõidukisse istuma. Võõraste inimestega trammis olemine halvab mind täiesti ja ma kogen kirjeldamatut hirmu ja tohutut ärevust. Rääkimata sellest, kui olen liikuvas bussis või taevas hoidku, metroos lõksus. Lihtsalt inimeste seltskond ja veel nende ümber olemine on minu jaoks ületamatu probleem.

Pealegi on mu ema niigi üsna kehvasti jalul ja seetõttu ei saa ta peaaegu kuhugi kõndida. Ta on selle all kannatanud praktiliselt kogu oma elu, aga viimastel aastatel on see uskumatult hullemaks läinud ja kõige hullem on see, et see valutab isegi siis, kui ta ei lähe kuhugi ja see ei koorma tema jalgu. Ma arvan, et tal on tema vanust arvestades õigus mõningatele terviseprobleemidele, 1953. Tahaksime paluda abi realiseerimisel, et osta vanem kasutatud auto, mis lihtsustaks linnas liikumist, aga ka palju vaimselt sellest, et oleme praktiliselt kogu elu majas kinni, see on isegi tervele inimesele kujuteldamatu.

Auto oleks midagi, mis võimaldaks vabastada ja puhata linnast, uurides samal ajal meie kodumaa ilu või lihtsalt minna puhkama lõputust igapäevasest stereotüüpsusest ja viletsusest.