Vabadus ...
Vabadus ...
Originaal Tšehhi tekst tõlgitud Eesti
Originaal Tšehhi tekst tõlgitud Eesti
Kirjeldus
Tere kõigile, minu nimi on Robert ja ma tahaksin teilt väga paluda abi, teha head tegu.
Kuna olen praktiliselt kogu elu kodus või psühhiaatriahaiglas veetnud, on välismaailm, väljas vabadus, muide see on: SEE, MIS ON ABSOLUUTSELE ENAMUSELE TEIST TÄIELIKULT TAVALINE ASI
ja minu jaoks on peaaegu kättesaamatu seda kogeda, ja seda minu püsivate, mitmete tõsiste psühhiaatriliste diagnooside, häirete ja haiguste tõttu. Seda sisemist vabadust pole ma oma elus kunagi tundnud.
Kaks neist paljudest haigustest või häiretest on agorafoobia ja eelkõige äärmiselt raske sotsiaalfoobia, mis on tegelikult mu elu hävitanud, sest isegi lihtsalt väljaminek on minu jaoks peaaegu üliinimlik ülesanne. Ja mis alles siis, kui pean arsti juurde minema või muudesse olulistesse kohtadesse vajalikke asju ajama, mida lihtsalt tuleb teha, ja kuidas sinna nüüd jõuda, kui juba korterist väljumine põhjustab mulle piinavaid seisundeid.
Ja lisaks veel teekond peatuse juurde, seal ootamine koos paljude teiste võõrastega, ja see on alles algus, seejärel sõidukisse ronimine. Trammis viibimine võõrastega halvab mind täielikult ja ma tunnen kirjeldamatut hirmu ja tohutut ärevust. Mis siis alles oleks, kui ma oleksin suletud sõitvasse bussi või, jumal hoidku, metroosse. Lihtsalt inimeste seltskond ja veelgi enam nende läheduses olemine on minu jaoks ületamatu probleem.
Pealegi on mu emal juba jalad üsna halvad ja seetõttu ei saa ta peaaegu kuhugi minna. Ta on selle all kannatanud praktiliselt kogu elu, kuid viimastel aastatel on see uskumatult halvenenud ja kõige hullem on see, et see teeb haiget isegi siis, kui ta kuhugi ei lähe ja jalgu mingil moel ei koorma. Ma arvan, et tema vanust arvestades (ta on sündinud 1953. aastal) on tal õigus mingile tervishoiutoetusele. Sooviksime paluda abi vanema kasutatud auto ostmisel, mis lihtsustaks meie liikumist linnas, aga ka psühholoogiliselt, sest praktiliselt kogu elu kodus suletuna olemine on isegi tervele inimesele kujuteldamatu.
Auto oleks midagi vabaduse ja linnast puhkamise vahendi sarnast ning samal ajal võimaldaks avastada meie kodumaa ilu või lihtsalt sõita ära, et puhata sellest lõputust igapäevasest rutiinist ja piinadest.