Minu nimi on Zsanett ja olen pärit Ungarist.

2024. aastal olin pikka aega haige, esmalt olin haiguspuhkusel selgrooprobleemide tõttu, seejärel hakkas mul pea ringi käima.

See hirmutas mind üsna palju, sest alguses arvasin, et mul on ajukasvaja.

Käisin mitu korda paljude arstide juures, kõrva-nina-kurgu arsti juures, kardioloogil, silmaarsti juures, tegin pea CT-uuringu, kuid kuskil ei võetud minu probleemi tõsiselt, vähemalt mulle tundus nii, ja ma muutusin üha meeleheitlikumaks ning peapööritus raskendas ka minu igapäevaelu.

Kaheksa kuud hiljem selgus see, kui ma juba kolmandat korda käisin kõrva-nina-kurgu arsti juures, sest ma ei jätnud asja sinnapaika, tahtsin teada, mis põhjustab mu peapööritust.Arst, kelle juurde ma läksin, küsis minult, kas ma ootan, et tema ütleb mulle peapöörituse põhjuse. Ma vastasin, et jah. Ta uuris mind põhjalikult ja leidis lõpuks ka põhjuse.

Ta ütles, et üks mu kaelalüli väljasopistus surub mu kaelalihastele, see põhjustabki mu peapööritust. Ta määras mulle füsioteraapia ja tänu Jumalale kadus peapööritus pärast ravi. Minu töökohas ei sallitud minu pikaajalist haiguspuhkust ja sain selle pärast oma juhilt solvavaid märkusi.

Karistusena taheti mind üle viia teisele ametikohale ja minu puhkuse ajal taheti mind saata töötervishoiuarsti juurde läbivaatusele, mis on seadusevastane. Ma ei tahtnud sellega nõustuda ja siis ähvardati mind, et sellel on veel tagajärjed.Pärast seda esitasin ma kohe avalduse töölt lahkumiseks, sest siis sai karikas täis.

Töötasin selles töökohas 19 aastat kohusetundlikult ja otsus „hüppeda tühjusse” ei olnud kerge, kuid arvestades seda, kuidas nad suhtusid minusse minu haiguse tõttu, mille eest keegi ei saa midagi, tegin ma seda. Mulle ei makstud isegi lahkumishüvitist. Aprillis sai mu isa insuldi, mis mõjus mulle vaimselt väga rängalt, ja ma aitasin emal isa hooldamisel kuni juuli lõpuni.Nüüd, tänu Jumalale, on ta juba päris hästi taastunud. Siin Ungaris makstakse töötushüvitist vaid kolm kuud, pärast seda ei midagi.Mul on kõrgharidus, olen õpetaja, ja üks tööandja ütles mulle telefonivestluse käigus, et ma ei peaks oma CV-d isegi saatma, sest nad peaksid mulle rohkem palka maksma.

Kõik mu säästud on otsas, seetõttu palun neil, keda mu lugu puudutas, aidata mul jälle jalule tõusta.

Suur tänu, kui mind toetate.