Kaks päeva tagasi muutus üks elu silmapilgu jooksul.

Minu kallis sõber Aniko sattus liiklusõnnetusse, kui ta oli teel koos oma viiekuuse poeglapsega. Ootamatult pidi ta kõrvale põikama, et vältida vastutuleva auto kokkupõrget. Nende auto sõitis teelt välja ja põrkas vastu puud.

Ta jäi ellu, kuid mõlemad käed olid murdunud ja tal oli mitmeid vigastusi. Sellest hoolimata on tema seisund stabiilne ja me oleme selle eest ääretult tänulikud.

Tema poeg paiskus turvatoolist välja. Ta viidi helikopteriga haiglasse ja hoolimata meditsiinimeeskonna kiirusest ja asjatundlikkusest olid tema vigastused liiga rasked. Pärast kahepäevast võitlust võeti ta täna elutoetusest maha.

Sellise kaotuse kohta pole sõnu. See on midagi, mida ükski inimene ei suuda tõeliselt mõista. Ühe hetke jooksul kaotas ta oma lapse, samal ajal kannatades ise laastavaid füüsilisi ja emotsionaalseid traumeid.

Ta on juba läbinud ühe käeoperatsiooni ning ees ootavad veel protseduurid, jätkuv ravi ja kuude pikkune taastusravi.

Ma ei suuda isegi ette kujutada, kui raske on leinata oma poega ja samal ajal püüda paraneda oma vigastustest.

Ükski rahasumma maailmas ei suuda asendada seda, mida ta on kaotanud. Kuid selles kujuteldamatult raskel ajal tahan ma tagada, et ta ei peaks hetkekski muretsema oma hüpoteegi, raviprotseduuride, taastusravi kulude, abivahendite ega igapäevaste kulutuste pärast.

Ta kaotas õnnetuses ka oma auto ja kui võimalik, tahaksin aidata koguda piisavalt raha, et see asendada.

Tema abikaasa kannab nüüd kõiki koormusi korraga: perekonna ülalpidamine, tema eest hoolitsemine ja sellise kaotusega toimetulek, mida ükski vanem ei peaks kunagi taluma.

Ma tunnen teda kui sooja südamega, elurõõmsat ja loomuliku instinktiga inimest, kes tahab teisi aidata. Ta on mind ja mu perekonda rohkem kui korra vaikselt ja ennastohverdavalt toetanud. See on minu viis proovida midagi tagasi anda.

Ma ei saa talle tema väikest poissi tagasi anda. Aga ma tahaksin koguda tema jaoks sama palju raha, kui palju kordi ta on mulle naeratuse näole toonud või mu perekonda toetanud.

Kui tunnete soovi aidata, tähendab iga toetus rohkem, kui sõnadega väljendada suudan.

Ja kui mitte, siis on juba midagi tähendusrikast, kui hoiate neid lihtsalt oma mõtetes.

Tänan teid lugemise ja teie lahkuse eest.