Tere, minu nimi on Wiktoria, olen 24-aastane ja olen aastaid võidelnud depressiooniga. Siiani on minu suurimaks toeks olnud mu poiss, kellega olen koos olnud üle 6 aasta, kuid meil on üha raskem hakkama saada - nii vaimselt kui ka rahaliselt. Üks palk ei ole piisav, et meid mõlemaid toetada ja katta minu ravi - teraapia, ravimid ja psühhiaatri visiidid.

Minu meeleoluprobleemid algasid juba ammu ja ma olen saanud psühhiaatrilist ravi alates 2016. aastast. Olen mitu korda üritanud teraapiat, kuid rahapuudus sundis mind lõpetama. Mul on ka suur probleem arstide usaldamisega - olen nii terapeutide kui ka psühhiaatrite seas kohanud inimesi, kes olid kas ebakompetentsed või lihtsalt võimetud mind aitama.

Minu probleemid on viinud selleni, et ma ei ole võimeline töötama. Iga päev on võitlus - lihtsalt selleks, et voodist välja tulla, et tunda midagi muud kui väsimust, ülevoolavat kurbust ja tühjust, kasvõi hetkekski. Rasked psüühilised sümptomid mõjutavad ka minu füüsilist tervist, põhjustades valu ja psühhosomaatilisi häireid, mis muudavad igapäevase toimimise veelgi raskemaks.

Mul on palju kirgi - mulle meeldib vanade mänguasjade restaureerimine, joonistamine ja ma jumaldan loomi, nagu võite näha lisatud fotodelt :) Otsin pidevalt uusi loomingulisi väljendusvorme ja võimalusi arenemiseks - kuid depressioon on minult peaaegu kogu rõõmu ära võtnud. Veelgi hullem, ma tunnen end süüdi, kui kulutan aega millelegi muule kui raha teenimisele, kuigi tean, et ma ei ole võimeline töötama.

Leidsin terapeudi, kelle juures käisin oma säästude eest paar korda, ja ma näen, et see teraapia võiks mind aidata. Kahjuks on kulud minu jaoks liiga suured.

Summa, mida ma tahan koguda, võimaldab mul pool aastat iga nädal teraapias käia - üks seanss maksab 200 zlotti (umbes 48 eurot) - see on minu võimalus pääseda halvimast olukorrast, et saaksin tagasi tööle minna ja edasise ravi eest ise tasuda.

Ilma teraapiata ei näe ma enda jaoks mingit tulevikku. Ainus asi, mis mind veel elus hoiab, on mu poiss ja lootus, et ühel päeval läheb paremaks. Et ma saan minna meie esimesele ühisele puhkusele, alustada oma karjääri arendamist, taastada elurõõmu ja taastada suhted inimestega.