SOS Ukrainale.

Sõda Ukrainas kestab ikka veel, hoolimata erinevate riikide jõupingutustest selle üle läbirääkimisi pidada. See nõuab palju ohvreid, nii lapsi kui ka täiskasvanuid, kogu riik on hävitatud, on hukkunuid, infrastruktuur on hävitatud, raketid hävitavad tsiviilobjekte .Kahe aasta jooksul alates Venemaa agressioonist on Ukrainas hukkunud vähemalt 10 582 tsiviilisikut, sealhulgas vähemalt 587 last. 19 875 inimest on saanud vigastada, sealhulgas 1298 last. Tsiviilelanikud said kõige rohkem kannatada sõja esimestel kuudel (2022. aasta märtsi seisuga oli hukkunud 4289 inimest ja veel 3013 sai haavata), kusjuures Bucza ja Irpin muutusid sümboliteks Venemaa sõjaväe julmusele tsiviilelanike suhtes. Järgnevatel kuudel oli sõja raskus Ukraina elanikkonna jaoks vähem tõsine, kuid siiski märkimisväärne. 2023. aastal hukkus keskmiselt 163 tsiviilisikut ja 547 haavatut kuus. Aastal 2024 (kuni 15.02.2024) hukkus 241 tsiviilisikut.

Valdav osa tsiviilisikutest langes raketirünnakute (8898 hukkunut), aga ka otsetule (1341 hukkunut) ja miiniplahvatuste (343 hukkunut) ohvriks. Enamik hukkunud tsiviilisikutest (7668) oli Ukraina kontrolli all olevatel ja Venemaa poolt tulistatud aladel. Kõige rohkem inimesi hukkus Donetski piirkonnas (43 960). Kuid väga suur hulk tsiviilisikuid hukkus ka rindejoonest eemal, nt 206 Harkivi rajoonis, 193 Kiievis, 141 Dnipropetrovskis, 89 Kiievis, 39 Vinnytsias, 36 Žütomõri ja 24 Lvivis.

Vene raketitule tulemusena hävitati tsiviilinfrastruktuur ja tsiviilhooned: koolid (1072 arvuliselt, neist 236 täielikult), haiglad ja meditsiiniasutused (465, neist 59 täielikult), elektrijaamad (eriti 10.10.2022 kogu Ukraina territooriumil toimunud rünnakus) ja elamud. Hersoni rajoonis elab umbes 30% elanikkonnast kahjustatud ja hävinud hoonetes. Venemaa pommitas ka teravilja ladustamiseks ja transpordiks kasutatavaid hooneid ja seadmeid (silod, sadamad, transpordivahendid). Samuti on ta rünnanud Ukraina tuumaelektrijaamu ja hävitanud kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, sealhulgas Kakhovi veehoidla tammi. Tammi lammutamine põhjustas üleujutuse, mis mõjutas ligi 1 miljonit inimest. See hävitas rohkem kui 37 000 elamut, 37 kooli, 11 meditsiiniasutust ja 11 000 hektarit metsa.

Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjel on umbes 10 miljonit inimest ümber asustatud: 3,67 miljonit on riigisiseselt ümberasustatud ja 5,97 miljonit on põgenikud. Ligi 17,5 miljonit inimest vajavad abi bioloogiliseks ellujäämiseks (seisuga 13.02.2024) ja 10 miljonit, sealhulgas 1,5 miljonit last, vajavad psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi.