Töötan praegu teose kallal, mille pealkiri on:

Orjaks sobimatu

Elus seisame kõik silmitsi pimedate hetkedega – aegadega, mil tunneme end väljakutsetest, hirmust või kahtlustest ülekoormatuna.Need sisemised võitlused võivad tunduda ahelatena, mis meid seovad, piiravad meie võimet näha teed edasi või uskuda muutuste võimalikkusesse. Luuletuson meeldetuletuseks, et isegi kõige sügavamates raskustes on lootus ja muutus võimalikud. Võti peitub vastupidavuses, julguses ja usus endasse. Kuid see isiklik teekond vabanemise poole peegeldab ka laiemat ajaloolist ja ühiskondlikku võitlust füüsilise ja süsteemse rõhumise, näiteks orjuse vastu.

Orjus on oma kõige otsesemas mõttes üks inimajaloo tumedamaid peatükke – miljonid inimesed, kellelt on võetud vabadus ja keelatud põhilised inimõigused. Kuid isegi sellise kujuteldamatu julmuse ees on inimvaim osutunud vastupidavaks. Paljud orjad võitlesid oma vabaduse eest mitte ainult füüsilise vastupanu, vaid ka vaimu jõuga.Vaimne vabanemine sai ellujäämise ja lõpuks ka emantsipatsiooni oluliseks osaks.

See seos sisemise ja välise vabaduse vahel on luuletuse keskmes. Ööst koidikuks muutumise kujund sümboliseerib teekonda rõhumisest vabanemiseni. Orjastatud inimeste jaoks ei ole see mitte ainult metafooriline, vaid väga reaalne teekond, mis sõltub sageli lootusest, teadmistest ja sisemisest julgusest, et ellu jääda ja vastu seista.