Tere, olen 37 aastane 1-aastase mõmmipoisi isa ning viimases hädas pean siia kirjutama. Nimelt läksin elama vanaema majja umbes 20 aastaselt, et tal silm peal hoida ning emale-isale hingerahu pakkuda, et nad ei peaks eraldi koguaeg vanaema kõne peale sinna sõitma 15km. Niisiis vanematega koostöös ehitasimegi teise korruse välja, selle tarvis sai loomulikult võlgu võetud, sest ehitus on nii kallis. Saime vanaemaga hästi läbi ning aitasin teda kõikvõimalikes toimingutes. Ühe katuse all elasime kokku 14 aastat, tema all korrusel ning mina väljaehitatud teisel korrusel kuni ta suri 4 aastat tagasi. Peale seda kohtusin oma praeguse elukaaslase ning lapse emaga. Vanaema pärandas selle kehvas olukorras maja mulle ning lootis, et hakkan seda renoveerima. Hakkasimegi elukaaslasega seda tegema, kes samuti ärevushäirega nagu mina ise. Elukaaslane käis seetõttu tööl kuidas jumal juhatas. Minul õnneks parem, ei pea inimestega palju kokku puutuma ning tööl saan käia. Niisiis mina oma lolli peaga tahtsin alustada alumise korruse renoveerimisega, kuigi katus oli silmnähtavalt juba läbi. Mõtlesin, et saan selle valmides elukaaslasega esimesele korrusele kolida ning katusevahetuseks saaks raha kõrvale hakata panema teise korruse üürirahast, mille ma oleks üürile andnud. Kuid sinnani ei jõudnudki. Hakkasid toimuma veega seoses kummalised asjad, küll all ja üleval. Lõhkesid survevoolikud ja küll oli segisti survevalu vigane jne. Põhimõtteliselt ülemine korrus sai tugevaid veekahjustusi, mida tuli siis otsast likvideerima hakata. Selle tarvis oli jälle vaja võlgu võtta. Pank ei andnud ning muud varianti polnud, kui võtta kiirlaenu. Ühest ja teisest kohast. Saime ilusti kahjustused likvideeritud ning kõik oli ilus kena ning võlgasid ei olnud probleem maksta. 2023 sündis meil kõige armsam poisslaps ning kõik tundus ülesmäge minevat. Kuid 2024 algul sulailmadega hakkaski see kardetud katus läbi laskma. Ja ikka mõnuga, nii et kõik ülemine korrus ujus uuesti ning kuna üleval kedagi ei elanud, siis avastasin selle alles siis, kui vett hakkas juba alla korrusele tulema. Kiirelt oli vaja katus ära vahetada, et maja täitsa elamiskõlbmatuks ei muutuks. Pangast jälle laenu ei saanud ning pidin jälle võtma ilge intressiga laenu. Koos sellega sai tehtud veel vundamendi soojustus, kuna lootsin, et külmad põrandad saaksid lapse jaoks soojaks, aga ei saanud soovitud tulemust, kuna maja fassaad on nagu sõel, mis igaltpoolt tuult ja niiskust tuppa laseb. Lisaks on nüüd ka tänu sellele "sõelale" alla korrusele tekkinud hallitus, mida pideva kütmisega ning tõrjevahenditega eemaldada proovime. Niisiis olengi hädas nende laenudega ja summa on juba nii suur, et maksan kogu oma palga sinna ning fassaadi renoveerimiseks kõrvale panna ei saa. Pöördusin ka võlanõustaja poole, kes soovitas kohtule teha maksejõuetusavalduse, et ei peaks ajuvabasid intresse maksma ja ei satuks varem või hiljem kohtutäiturite hambusse, kes maja maha müüks. Hetkel olen ühe korra kohtus juba käinud ning anti lootust, et nad saavad intresse vähemaks ning hajutada mu võlg pikema perioodi peale. Pöördusingi viimases hädas siia, sest kõik see jama on vaimseid probleeme veel võimendanud ning tunnen end lapse ja naise ees abitu ning mõttetuna.Sooviks fassaadi korda teha, et niiskust ja tuult tuppa ei tuleks ning laps koguaeg seetõttu tõbise olekuga ning uimane ei oleks. Iga sent on teretulnud, et saaksin otsast alustada. Aitäh kõigile, kes viitsivad lugeda. Mina tänan!