Tere, ma olen kümnekuulise tüdruku Sofinka ema. Ma ei tea isegi, kust alustada, aga proovin seda lühidalt kirjeldada: ma olin üsna tugev narkosõltlane. Olin isekas ja tarbisin narkootikume ka raseduse ajal. Kui mu väike tütar sündis, muutus mu maailm täielikult. Mu tütre võeti minult kohe sünnitusmajas ära ja anti ajutisse hooldusperre. Külastasin teda ühe kuu jooksul igal reedel, vahepeal korraldasin endale ravi, kuhu sain minna koos tütrega. Korraldasin endale kaks korda nädalas narkotestid, alustasin ambulatoorset ravi ja sain kõigega suurepäraselt hakkama. Nüüd olen olnud 11 kuud narkovaba, võitlesin oma tütre tagasi, olin temaga koos detoksis ja nüüd võitleme koos. See on minu jaoks väga raske, sest naasin tema isa juurde, kes kohtles meid tõesti kohutavalt, nii et pidin sealt lahkuma ja elan nüüd varjupaigas salajase aadressiga. Meil pole absoluutselt mingeid rahalisi vahendeid ja seetõttu tahaksin käesolevaga pöörduda inimeste poole abipalvega, et saaksin Sofinkale lõpuks leida normaalset ja stabiilset elukohta ning saaksime normaalselt elama hakata. Ma püüan nii palju kui suudan olla hea ema. Ma püüan olla puhasja käin igal nädalal regulaarselt testidel ja ambulatoorsel ravil; kõike seda saan vajadusel ka tõendada. Sellega täname teid juba ette igasuguse abi eest