Kallid sõbrad,

Kaksteist aastat tagasi kuulsin esimest korda diagnoosi: neurogeenne osteoartropaatia Charcot. Kahjuks oli see liiga hilja. Haigus oli mu jala ja pahkluu täielikult hävitanud. Ainus lahendus tol hetkel (mida kinnitasid kolm arsti) oli amputatsioon. Üksteist aastat pärast amputatsiooni pean ma selle haigusega taas tegelema. USA professor David Armstrongi kaudu leidsin Poolast spetsialistid, kes tegelevad „Charcot' jala“ raviga. Haigus on edenenud kaugele, mida on näha lisatud röntgenpiltidel, kuid on võimalus, et seekord on võimalik mu jalg päästa. Olen olnud ravil 16 kuud. Kahjuks toimub ravi kommertslikult ja väljaspool minu elukohta. Sellega kaasnevad suured kulud, mida ma praeguses etapis enam ise kanda ei suuda. Eriti kuna paljude teiste haiguste regulaarne ravi võtab ära tohutult ressursse. Ravi ei anna mulle tervet jalga tagasi, kuid pärast ravi ja taastusravi lõppu taastub selle põhifunktsionaalsus mingil määral, kuigi selles juhul on raske rääkida ravi lõplikust lõppemisest.

Lisaks olen peaaegu neli aastat olnud ühe silmaga pime ja teise silmaga nägemine on pidev võitlus. Vaatamata oma puudele olen läbinud Camino de Santiago viis korda. Ma armastan maailma, inimesi, kohtumisi. Ma ei tea, kui palju aega mul veel on, aga tahan võidelda lõpuni, andes teistele lootust ja oma naeratust. Selle rahakogumiskampaania raames kogutud vahendid kasutatakse ravi ja igapäevase toimetuleku jaoks.

Mind motiveeris selle heategevuskampaania alustamisele Daniel, mu sõber, kellega kohtusin oma viimasel Camino teekonnal 2023. aastal. Tahaksin sellele teele tagasi pöörduda. Võib-olla ei ole see enam võimalik, kuid olen igavesti tänulik iga kohtumise, iga vestluse ja iga inimese eest, keda olen oma elus kohanud. Mõned olid mulle kingituseks, teised õppetunniks. Olen kõige eest tänulik. 

Soovin tänada igaüht eraldi kõigi lahkuse ja toetuse avalduste eest. Tänan teid, et olete minuga!!