Kallid sõbrad,

Kaksteist aastat tagasi kuulsin esimest korda diagnoosi: neurogeenne osteoartropaatia Charcot. Kahjuks liiga hilja. Haigus oli mu jala ja pahkluu täielikult hävitanud. Ainus lahendus tol ajal (mida kinnitasid kolm arsti) oli amputatsioon. Üksteist aastat pärast amputatsiooni pean ma selle haigusega taas kord tegelema. Professor David Armstrongi kaudu USAst leidsin Poolast spetsialistid, kes tegelevad "Charcot' jalaga". Haiguse progresseerumine on kaugelearenenud, mis on näha lisatud röntgenpiltidel, kuid on olemas võimalus, et seekord on võimalik mu jalg päästa. Olen olnud ravil 16 kuud. Kahjuks viiakse ravi läbi kaubanduslikult ja väljaspool minu elukohta. See on seotud suurte kuludega, mida ma juba praegu ei suuda üksi kanda. Eriti kuna paljude teiste haiguste regulaarne ravi neelab tohutuid ressursse. Ravi ei anna mulle tagasi minu tervet jalga, kuid pärast ravi ja taastusravi lõppu taastab see mingil määral põhifunktsionaalsuse, kuigi antud juhul on raske rääkida ravi püsivast lõppemisest.

Lisaks sellele olen ma peaaegu neli aastat olnud ühest silmast pime ja teise silma nägemine on pidev võitlus. Hoolimata oma puudest olen ma viis korda Camino de Santiagos kõndinud. Ma armastan maailma, inimesi, kohtumisi. Ma ei tea, kui palju aega mul veel on, aga ma tahan võidelda lõpuni, andes teistele lootust ja oma naeratust. Selle annetuskampaania raames kogutud raha kasutatakse raviks ja igapäevaseks toimimiseks.

Mind motiveeris selle rahakogumise alustamiseks Daniel, mu sõber, kellega kohtusin oma viimasel Caminol 2023. aastal. Ma tahaksin rännakule tagasi tulla. Võib-olla ei ole see enam võimalik, kuid ma olen igavesti tänulik iga kohtumise, iga vestluse ja iga inimese eest, keda olen oma elus kohanud. Mõned olid mulle kingitus, teised õppetund. Olen tänulik kõige eest.

Tahaksin tänada kõiki eraldi kõigi lahkete ja toetavate avalduste eest. Tänan teid, et olete minuga koos!!!