Tere kõigile,

Ma olen Marek, sündisin ühe neeruga ja 4-aastaselt mõisteti mind meditsiinilise vea tagajärjel elama stoomiga, veetsin suure osa oma lapsepõlvest haiglates ja siiani on haiglad suur osa minu elust. Ma ei ole ennast kunagi kahetsusväärselt tundnud, olen alati olnud arvamusel, et teistel on raskem, nii et mul ei ole midagi kurta.

Kogu oma elu olen kuidagi hakkama saanud, hoolimata oma haigustest. Kahjuks sattusin 2023. aasta augustis kriitilises seisundis intensiivraviosakonda, mu ainus neer lakkas töötamast ja vedelikud kogunesid mu kehasse selle asemel, et neid välja viia, vedelike ülejääk mu kehas oli koguni 14 kg, mille tagajärjel mu kopsud olid üle ujutatud ja hingata oli võimatu.

Sellest ajast alates olen kolm korda nädalas 4 tundi korraga dialüüsil. Kõigest hoolimata ei anna ma alla, ma olen juba jõudnud teha kõik testid neerusiirdamiseks, mis on ainus võimalus, mis mul on, et naasta suhteliselt normaalse elu juurde.

Iga päevaga olen üha nõrgem ja nõrgem, mul on üha raskem kõndida, sest kõik mu lihased valutavad, jalad on paistes ja raskendavad liikumist.

Siiski töötan endiselt turvateenistuses, millegagi peab ju elama ja minu pensionile jäänud ema ei suudaks meid üksi ülal pidada, ilma isata on raske, ta suri ootamatult unes 2022. aasta novembris.

Mul ei ole suuri lootusi selle kollektsiooni suhtes, sest ma olen teadlik, et on inimesi, kes vajavad seda abi rohkem kui mina. Kuid ma ei saa enam üksi hakkama ja ma ei tea, kui kaua ma suudan elada "nii nagu on".

Iga panus, isegi väikseimgi, on panus, mis vabastab mind vähemalt vähesel määral rahalisest koormusest, ma olen terve elu võidelnud haigusega ja pean ikka veel ise hakkama saama, kuid rahaliselt vajan ma toetust.

Iga annetuse eest, isegi kõige väiksema eest, olen äärmiselt tänulik ja maksan teile selle eest tagasi, olles ka hea inimene.....