Tere kõigile,

Minu nimi on Marek, ma sündisin ühe neeruga ja nelja-aastaselt jäin arstide vea tõttu stomaadiga elama. Suure osa oma lapsepõlvest veetsin haiglates ja siiani on haiglad minu elu suur osa. Ma pole kunagi ennast haletsenud, olen alati arvanud, et teistel on raskem, nii et mul pole põhjust kurta.

Kogu oma elu olen kuidagi hakkama saanud, hoolimata haigustest. Kahjuks sattusin augustis 2023 kriitilises seisundis intensiivravi osakonda, mu ainus neer lakkasi töötamast, mistõttu kogunes mu kehasse vedelik, mis ei eritunud, vedeliku ülemäärasus kehas oli koguni 14 kg, mille tagajärjel olid mu kopsud veega täitunud ja ma ei saanud hingata.

Sellest ajast alates olen kolm korda nädalas neljatunnise dialüüsi all. Vaatamata kõigele ei anna ma alla, olen juba läbinud kõik uuringud neerusiirdamiseks, mis on ainus võimalus naasta suhteliselt normaalsesse ellu.

Iga päevaga muutun ma üha nõrgemaks, mul on üha raskem kõndida, sest kõik lihased valutavad, jalad paisuvad ja takistavad liikumist.

Siiski töötan ikka veel turvatöötajana, sest elamiseks on ju vaja raha teenida ja minu pensionärist ema ei suudaks meid üksi ülal pidada. Ilma isata on raske, ta lahkus ootamatult unes 2022. aasta novembris.

Ma ei seo selle kogumisega suuri lootusi, sest ma mõistan, et on inimesi, kes vajavad seda abi rohkem kui mina. Kuid ma ise ei tule enam toime ja ma ei tea, kui kaua ma suudan veel „nii-nii” hakkama saada.

Iga, isegi kõige väiksem annetus on panus, mis leevendab minu rahalist koormat vähemalt natukenegi. Olen kogu elu võidelnud haigustega ja pean ise sellega toime tulema, kuid rahaliselt vajan abi.

Olen väga tänulik iga, isegi kõige väiksema annetuse eest ja tasun selle eest, olles ka hea inimene...