Tere, minu nimi on Annalisa. Olen 29-aastane. Mul ei ole kunagi olnud päris perekonda, mu vanemad läksid lahku, kui olin väike ja sellest ajast alates on alanud sõda... kohtud, karabiinid, vendettad, mõlemad nartsissid. Elu ohverdatud ja väljaspool igasugust inimlikku moraalset loogikat.

Paar kuud tagasi, 90. sünnipäeva eel, suri ootamatult mu isa. Jäin üksi maailma, sellest ajast peale on kõik kadunud, vaatamata 30 aastat kestnud perekondlikele võitlustele minu jaoks ei ole keegi minu kõrval seisnud.

Minu isa jättis mulle 20 eurot niigi ülekoormatud pangakontole.

Ma maksan teiste valede valikute eest, mis langesid

minu peale.

Mind häädakse varsti välja, mul on võlgu ja maksuarveid umbes 20 000,00€, ma töötan ilma puhata, kuid sellest ei piisa, et mind päästa, ma ei ole alates novembrist toidukaupu ostnud ja olen ka rase.

Ma palvetan Jumalat, et ta mind sellest olukorrast välja päästaks või ei lase mul enam kunagi ärgata.

Olen täiesti meeleheitel, olen mitu korda mõelnud enesetapule, mul on alati ärevus ja paanikahood. Kõik on minu vastu.

Mul on kahju, kõigest hoolimata olen ma alati elu armastanud.

Olen tulnud siia abi paluma, sest olen jõudnud põhja.

Vabandage mind.