Olen otsustanud võidelda ajukasvajaga ja saada oma endine elu tagasi

Mida saab inimene öelda kaks kuud enne oma 55. sünnipäeva, kui tema elu hetkega tükkideks laguneb?

Et ta armastab oma perekonda, lapsi, kohta, kus ta elab, sõpru ja nendega koos veedetud aega. Matkamine ja jalgrattasõit, muusika kuulamine, raamatute lugemine ja pikad vestlused lastega.

Äkki muutus kõik.

Peavalu, väsimus, kõnehäired. Haigla, kompuutertomograafia ja diagnoos – ajukasvaja. Kõik juhtus väga kiiresti. Kaks nädalat hiljem oli mul juba operatsioon neurokirurgia kliinikus. Pärast operatsiooni paranes mu kõne ja ma käisin mitu korda päevas kogu kliinikus ringi, et mu füüsiline vorm oleks võimalikult hea.

Juuli keskel saime teada, et minu haigus on gliobastoma, mis on kõige agressiivsem ajukasvaja ja mille puhul patsientide keskmine elulemus on 10–15 kuud.

Järgmised kaks päeva olid kohutavad.

Otsustasin, et võitlen haigusega nii kaua, kui võimalik. Augustis alustan kiiritusravi ja kemoteraapiaga, järgin ranget dieeti ning püüan säilitada lisaks sisemisele tasakaalule ja heale tuju ka oma kehakaalu ja füüsilist vormi. Ungaris ei ole aga edasist ravi võimalik saada.

Immunravi Saksamaal

Pärast neid kohutavaid päevi lugesin, et Saksamaal on kättesaadav immunravi, mis on andnud häid tulemusi glioblastoomiga patsientidel. Isikupärastatud ja mitu kuud kestev vaktsiinravi toetab immuunsüsteemi võitluses vähiga. 

Otsustasin, et osalen ka mina selles programmis.