Tere, minu nimi on Annalisa. Olen 29-aastane. Mul pole kunagi olnud tõelist perekonda, mu vanemad läksid lahku, kui ma olin veel väike, ja sellest alates algas sõda... kohtud, politsei, kättemaks, mõlemad olid nartsissid. Ohverdatud elu, mis ei allu ühelegi inimlikule moraalile.

Mõni kuu tagasi, 90. eluaasta künnisel, suri ootamatult mu isa. Jäin maailmas üksi, sellest hetkest alates on kõik kadunud, hoolimata 30 aastat kestnud perekonnavaenustest, ei ole keegi minu kõrvale jäänud.

Isa jättis mulle 20 eurot pangakontole, mis oli juba miinuses.

Ma maksan teiste valede valikute eest, mis langesid

minu peale.

Varsti visatakse mind korterist välja, mul on võlgu ja maksuvõlgu umbes 20 000,00 eurot, töötan puhkamatult, kuid sellest ei piisa, et end päästa, pole alates novembrist toidukaupu ostnud ja olen ka rase.

Palun Jumalalt, et saaksin sellest olukorrast välja tulla või et mind enam üles ei äratataks.

Olen täiesti meeleheitel, olen mitu korda mõelnud enesetapule, mul on pidevalt ärevus- ja paanikahoogusid. Kõik on minu vastu.

Mul on kahju, sest vaatamata kõigele olen ma alati elu armastanud.

Olen jõudnud siia abi paluma, sest olen jõudnud põhja.

Vabandage mind.