🌍

LOO: „MIKS MA OTSUSTASIN MEIE PLANEEDI EEST SEISTA“

Kui ma olin laps, tundus maailm mulle lõputu. Metsad olid tihedad, jõed puhtad, loomad iseenesestmõistetavad. Ma kasvasin üles tunnetusega, et loodus on siin igavesti, et see on tugevam kui miski, mida me talle teha võime.

Aga järk-järgult nägin, et see pole nii.

Ma kasvasin üles ajal, mil maailmas hakkas möllama piirideta industrialiseerimine. Ajal, mil metsi raiuti kiiremini, kui need kasvasid. Ma nägin elutuid põlde, putukateta mulda, jäätmetest üle voolavaid jõgesid. Ja maailma, mis oli kuidagi kaotanud austuse selle vastu, mis teda toidab.

Aasta-aastalt hakkasin märkama pisidetaile:

linnud, kes kunagi maja juures laulsid, kadusid.

niidud, kus jooksid metskitsed, muutusid betooniks.

kohad, millest ma arvasin, et keegi neid kunagi hävitada ei suuda, olid äkki kadunud.

Kui ma seda nägin, murdus minus midagi.

Ma mõistsin, et teiste peale ootamine ei piisa.

Ja et kui hakkame tegutsema alles siis, kui on juba liiga hilja, kaotame kõige olulisema: meie planeedi, meie kodu, meie juured.

Ühel hetkel seisin vana puu juures, mis pidi maha raiutama. Juured kindlalt maas, oksad taeva poole sirutumas – see oli seal olnud kümneid aastaid. Ja ometi läks see ära, sest väidetavalt „seisab teel”. Ja sel hetkel sain aru, et kõik, mida me armastame, on tegelikult kohutavalt habras.

Ja et igal puul, igal niidul, igal järvel on oma lugu, mis väärib jätkumist.

Seetõttu otsustasin, et ma ei taha enam lihtsalt vaadata, kuidas maailm kaob.

Ma ei taha oodata, kuni keegi teine teeb seda, mida me ise teha saame.

Otsustasin luua projekti, mis kaitseb loodust tõeliselt – mitte ainult sõnadega, vaid tegudega.

Nii sündiski idee hakata ostma maad üle kogu maailma, üks piirkond teise järel, ja seda igaveseks kaitsta.

Päästa niidud, mis muidu kaoksid.

Päästa vihmametsad, mis muidu langeksid.

Päästa loomad, kes kaotaksid oma kodu.

Aga üht asja mõistsin ma väga kiiresti:

Keegi ei suuda seda üksi teha.

Ja see planeet ei kuulu ühele inimesele. See kuulub meile kõigile.

Seetõttu otsustasin ma toetust paluda.

Mitte selleks, et saada vahendeid enda jaoks, vaid et ühiselt luua jõud, mis suudab muuta nende paikade saatust, mis ise sellega hakkama ei saa.

Eesmärk on luua looduskaitse ülemaailmne fond, mis on

läbipaistev,

rahvusvaheline,

hävimatu,

ja igavesti planeedile pühendunud.

Et saaksime osta ohustatud maad.

Et saaksime taastada metsi, päästa märgalasid, kaitsta loomi.

Et saaksime maailmale tagasi anda selle, millest ta ilma jäänud on.

Projekti tegelikuks käivitamiseks on vaja vähemalt:

🌱

100 000 000 €

... mitte luksusele ega reklaamile, vaid tõelise looduse päästmiseks.

Iga euro tähendab meetrit maad, mida keegi enam kunagi ei hävita.

Iga annetus tähendab häält, mis kinnitab, et loodusel on endiselt kaitsjad.

Ja iga ostetud ala on võit selle üle, mis maailma hävitab.

Ma ei taha maailma üksi päästa.

Ma tahan seda kaitsta koos nendega, kes tunnevad sama, mida mina.

Et loodus ei ole enesestmõistetav.

Et on aeg tegutseda.

Ja et igaühel meist on endas jõud maailma muuta.

Kus iganes sa elad, meil on üks ühine maailm.

Ja üht kodu kaitseme koos.

See on alles algus.

Ja ma usun, et koos suudame päästa kohad, mis seda väärivad.

Mitte enda jaoks.

Vaid kõigi jaoks, kes tulevad pärast meid.