Kallid annetajad ja abivalmis inimesed!

Olen väga suures hädas.

Aitasin paar aastat tagasi üht sõpra, olles tema laenu käendajaks. Muidugi ei maksnud ta laenu tagasi ja kohtutäitur võttis minult maja ära. Meid visati koos minu väikese tütrega, keda olen sünnist saati üksi üles kasvatanud, majast välja. Ma pole kunagi kelleltki abi palunud, töötasin ööd ja päevad, et meil oleks kus elada ja et saaksin anda oma tütrele seda, mida ta vajab.

Meil oli ilus maja, kuid kahjuks võttis selle ära kohtutäitur. Meid visati tänavale. Nüüd on üks maja, mida me saaksime osta, kuid kahjuks ei saa ma laenu. See on väga lagunenud maja, mis vajab põhjalikku renoveerimist, kuid vähemalt on meil kus elada. Omanikud peavad selle maha müüma, seega peame kiiresti tegutsema, et saaksime selle osta. Palun teid, kes suudab, aidake meid, et saaksime selle osta, sest muidu satume jälle tänavale. Kes pole sellises olukorras olnud, see ei tea, milline tunne see on. Tunned end alandatuna, häbistatuna, tõrjutuna. Oled keegi. Me ei saa kuskilt abi, kõikjal põrkuvad me vaid seinadele. Sageli tunnen, et pigem surm kui veel seda läbi elada. Nii tervislikult kui ka inimlikult olen täiesti kokku varisenud. Palun teid väga, kes suudab, aidake meid. Paljud väikesed summad annavad kokku suure summa.

Ma palun teid südamest, et aitaksite meid.

Tänan kõiki, kes meid kuulavad ja meid kuidagi aitavad.