Annetuste kogumine riikliku Waldorf Alumni ajakirja jaoks



Algatusest: 

See on esimene riiklik Waldorf Alumni ajakiri, mida toimetavad praegused ja endised Waldorf-õpilased. 

Meie algatuse praegune olemus peitub selles, et seda toidab vaim ja läbistab hingelisus, mis on lisaks isiklikule ka omapäraselt „waldorfilik”. Sest see räägib meist, teeb nähtavaks meie kogemused ja elutunde ning viib lugejad meie sündmuste meeleollu. Meie jaoks ei ole Waldorf pelgalt haridus- ja kasvatusasutus, vaid saatusekogukond, mille elu ulatub kaugemale koolis veedetud ajast.

Ühine saatus ei määra mitte ainult seda, mida igaüks koolist kaasa võtab oma koolivälisesse ellu, vaid paneb selle saatusekogukonna liikmed ka vastutama selle eest, et nad oma kooliväliste tegudega ei arendaks mitte ainult iseennast, vaid tugevdaksid ka seda kogukonda, kust nad kunagi alustasid.

Miks me toetust palume?

Me tegutseme mittetulunduslikul alusel ja ei kavatse seda ka tulevikus muuta. 

Samas on meile selgeks saanud, et see algatus, sealhulgas meie edasised plaanid (podcast, audiouudised, rahvusvaheline number), nõuab täielikku pühendumist, mida suudame saavutada senisel tasemel vaid siis, kui pühendame sellele (vähemalt peatoimetaja ja veebiarendaja poolelt) kogu oma aja, jõu ja tähelepanu.

Vabade vaimsete ja kultuuriliste valdkondade puhul ei ole elatus tagatud, selle peavad loojad ise looma. Ajakirja toimetajad, kirjanikud ja lektorid peavad leidma allika, millest oma tegevust rahastada, sest iga numbri valmimisse panustame me tohutult aega ja jõudu.

Meie arvates on Waldorf-koolide pedagoogilises ja sotsiaalses praktikas olemas selline impulss, mis teeks maailmale head, kui see ei jääks koolide raamidesse „sees”, vaid võiks ilmuda ka „väljaspool” neid. 

Me ei arva, et ainult see ajakirjaformaat suudaks seda impulssi esindada, kuid teiste platvormide loomiseks, et seda nõudlikult ja kvaliteetselt ellu viia ning et see oleks jätkuvalt kõigile kättesaadav (tasuta), on ühenduse koostöö hädavajalik.

Kuidas saate meid toetada?

Põhimõttel „palju väikest annab kokku palju” arvutasime välja, et vajaksime igalt perekonnalt (ka lõpetanud üliõpilastelt, kellele see on oluline) kord aastas 2500 forinti suurust toetust, mis tagaks meie aastase eelarve, kuid loomulikult võtame rõõmuga vastu ka suuremaid annetusi. 

Palume kõigil, kes tunnevad, et on vaja seda, mida me esindame, toetada meie algatust. Mitte sellepärast, et see üksi maailma päästaks – nagu ükski „viljapuu” ei toida kogu inimkonda. Aga kui me pakume vaimset toitu ja toetust kasvõi ühele inimesele või äratame temas mõtte, on see juba seda väärt.

Sest pisikesed asjad, üksikud inimesed ja mõtted liituvad kokku. Ja ühel päeval, kauges tulevikus – aga ka juba praegu – võivad need muutuda ühiskonnas tervendavaks impulssiks.