Isata ja emata jäänud väikese poisi eestkostjana palun teil meid aidata, sest meid ähvardab väljatõstmine. Kahjuks päris ta oma ema poolt isiklikult tagatud laenud, mille tõttu täitmisametnikud ahistavad ja jälitavad meid iga päev. Sooviksin kasvatada poissi vaimselt, füüsiliselt ja majanduslikult turvalises keskkonnas, kuid tragöödia järel tekkinud olukorra tõttu ei ole see kahjuks võimalik. Ettevõtet ei saa laenude tõttu likvideerida. Me ei leia kuskilt õiglust, vaid kõik summad kasvavad intresside pealt ja meile määratakse trahve.

Korter, kus me elame ja kust nad meid nüüd välja tahavad tõsta, sisaldab kogu summat, mille eest mu surnud õde oli aastaid oma väiksemat korterit maksnud. Ta võttis selle juurde suurema laenusumma lootuses elada veel kaua, et tagada oma väikesele pojale paremad elutingimused, kuid suri vahepeal haiglas vereringe infektsiooni tagajärjel.

Kõik see ahistamine, mis enne seda toimub, kurnab meid, ja tema rollimängudest tean, mis muretseb seda nüüdseks 3-aastast last: „Mul pole enam midagi oma!”... „Mind viiakse sunniviisiliselt lastekodusse...”

Kolmeaastane laps peaks saama turvaliselt mängida ja areneda, kuid minu süüta on tema turvatunne juba praegu kahjustatud, sest abi asemel avaldavad lastekaitseamet ja teised asutused meile pidevat survet.

Ma ei suuda ema täielikult asendada, kuigi teen selleks kõik, mis minu võimuses. Minu suurim soov on kasvatada teda armastuses ja turvalisuses ning selles palun ma teie toetust ja abi.