Oleme väike Eesti projekt, mis arendab mehaanilist droonikaitsevõrgu süsteemi hoonete ja inimeste kaitseks juhuslike droonitabamuste eest.

Meie lahendus peatab või neutraliseerib kuni 300 kg drooni enne, kui see jõuab hooneni – hoides ära kuni 90% konstruktsioonikahjudest.

Patenditaotlus on esitatud ja nüüd vajame vahendeid, et kaasata eksperdid, ehitada esimene töötav prototüüp ja viia läbi reaalsed katsed.

Olen pikalt jälginud sõda Ukrainas ja näinud, kuidas droonid on muutnud lahingupildi. Suvel 2025 käisin Ukrainas ja nägin oma silmaga, kuidas tabamusi saanud elumajad on purustatud mitte otseste rünnakute, vaid juhuslikult kukkunud droonide tõttu.

Need on droonid, mis on saanud tabamuse õhutõrjelt ja kukuvad seejärel kontrollimatult linna- või elamupiirkondadesse.

Sellest hetkest hakkas peas veerema üks mõte:

kas hoonet on võimalik füüsiliselt kaitsta enne, kui droon seda tabab?

Olen välja töötanud droonikaitsevõrgu süsteemi, mis töötab kas automaatselt või manuaalselt ohu korral. See loob hoone ümber või soovitud külgede ette ajutise kaitsevõrgu, mis peatab drooni või sunnib selle plahvatama enne konstruktsiooni tabamist. Plahvatus toimub 8–20 meetri kaugusel hoonest – tulemuseks on visuaalsed kahjustused, mitte konstruktsiooniline katastroof.

Kaitsevõrk on mehaaniline, lihtsasti aktiveeritav ja sobib nii elumajadele kui ka tööstus- või avalikele hoonetele.

Kui droon tabab võrku, väheneb hoone kahjustus kuni 90% võrra.

Mind kõnetab see, et tegelikult on kaitsevõime meis kõigis olemas.

Mõistlike kuludega on võimalik luua süsteem, mis kaitseb igaühe kodu ja elu.

Kaitsevõrk ei ole relv – see on turvameede, mis aitab vältida juhuslikke tragöödiaid ja suurte kahjudega õnnetusi.

Eesmärk on, et tulevikus saaksid sellised kaitsesüsteemid olla osa tavalisest linnakeskkonnast – nähtamatud igapäevaselt, aga olemas siis, kui neid tõesti vaja on.

Täna on meil:

• selge visioon ja tehniline kavand,
• 3D-mudelid ja joonised,
• ning esitatud patenditaotlus, mis annab esmase õiguskaitse kogu Euroopas.

Oleme arutanud lahendust ehitusinseneridega ja töötanud läbi, kuidas kaitsevõrk sobitub erinevate hoonetüüpide külge nii, et see ei rikuks arhitektuuri ega linnapilti.

Järgmine samm on ehitada tööprototüüp ja testida seda reaalses keskkonnas.

Selleks vajame rahastust, et katta:

• materjalid ja mehaanika komponendid,
• testid,
• inseneride ja ekspertide töö,
• ning esimeste demonstratsioonide ettevalmistus.

Kui see etapp õnnestub, saame alustada tootearenduse ja sertifitseerimisega ning tuua kaitsevõrgu turule.

Meeskond

Eesti leiutaja, kellel on huvi tehniliste süsteemide ja mehaaniliste lahenduste arendamises. Idee sündis Ukrainas 2025. aastal, kui autor nägi oma silmaga droonitabamuste tagajärgi tsiviilhoonetele.

Praegu on projektis kaasatud ka Eesti ehitusinsener, kes aitab hinnata süsteemi sobivust erinevatele hoonetele ja konstruktsioonidele. Lisaks käivad läbirääkimised erinevate ekspertidega sh. kaitsetööstuses ja kliendisuhete valdkonnas.

Toetajale

🎖️ 10 € – Toetaja

Minu suurimad tänusõnad.

🧩 50 € – Ehitaja

Sinu nimi ilmub toetajate nimekirja. www.fortisky.eu (Koduleht avaldatakse peatselt)

🔧 100 € – Katsetaja

Sinu nimi ilmub toetajate nimekirja. www.fortisky.eu (Koduleht avaldatakse peatselt)

soovi korral koos foto või logoga.

🚀 500 € – Põhitoetaja

Mainime teid meie blogides, kodulehel, sotsiaalmeedias ja erinevatel avalikel üritustel vastavalt võimalusele.

me pidanuks sellega alustama juba 4 aastat tagasi.

Droonisõda on tänapäevane reaalsus ja juhuslikke tabamusi võib tekkida igas riigis.

Kui me ei arenda neid lahendusi enne, kui neid tõesti vaja on, siis on juba hilja.