Perekonnale, Hakim Sharitah, orb Ugandas
Perekonnale, Hakim Sharitah, orb Ugandas
Originaal Prantsuse tekst tõlgitud Eesti
Originaal Prantsuse tekst tõlgitud Eesti
Kirjeldus
Minu nimi on Veronica ja ma olen 18-aastane. Mu vanemad surid teel oma vanemate matustele. See kurbusest läbi imbunud, kuid oluline reis pidi olema võimalus perega hüvasti jätta ja oma lähedasi austada. Selle asemel tabas meid tragöödia ja ma kaotasin nad mõlemad korraga. Ühe päevaga kaotasin ma oma vanemad ja tuleviku, mida olin endale ette kujutanud. Jäin üksi oma seitsme noore õe ja venna eest hoolitsema. Oleme kõik murest murtud ja abitud, püüdes mõista, kuidas nii palju asju võis meilt nii jõhkralt ära võtta. Sellest ajast peale on elu olnud äärmiselt raske. On päevi, mil valu ja vastutus on rusuvad ning mind valdab soov alla anda. On ka päevi, mil meil pole piisavalt süüa ja ma tunnen end abituks, nähes oma vendade ja õdede nälga kannatamas. Kõigest sellest valust hoolimata pean ma nende nimel vastu. Ma armastan oma vendi ja õdesid sügavalt, kuid ma ei suuda kõike üksi kanda. Ma palun teie suuremeelsust, et saaksime selle katsumuse üle elada ja oma elu väärikalt ja lootusega üles ehitada.
