Me läksime ja tõime lastele toitu, riideid, püüdsime suhelda, mängida nendega, julgustada neid, mida iganes me tol ajal suutsime endale lubada. Hiljem hakkasime nendesse keskustesse tooma palju sõpru ja tuttavaid, püüdsime kaasa lüüa ja aidata. Kahjuks ei olnud asjad alati nii, nagu me ootasime, ja me saime aru, et nendes lastekodudes töötavate inimeste seas oli teatud meelestatus, mida me ei saanud mingil juhul väga palju muuta.

Ma sain aru, et seal oli palju tänavalapsi, lapsi, kes pidid kerjama, lapsi, kes ei osanud mängida, kes kaklesid. Ma tahtsin väga nende laste ellu sekkuda ja nii sai alguse "The Wonder between the Blocks". Hakkasime neid lapsi kokku koguma, ostsime neile mänguasju ja hakkasime mängima. Veetsin terve suve mängides lastega plokkide vahel. Ma õpetasin neile, kuidas mängida, kuidas käituda, me hakkasime üksteist tundma, suhtlema, rääkima elu asjadest. Suvi, mille jooksul hakkasid lapsed kujundama oma mõtteid tuleviku kohta, paljud lapsed olid koolist välja jäänud. Kui september lähenes, tegin ettepaneku, et läheme kooli, räägime õpetajatega, registreerime neid, ostame neile koolitarbeid ja alustame kooliaastat.